Ainsana jalgpalliliidu presidendi kandidaadiks esitatud Aivar Pohlak: olen sama kirglik ja pühendunud kui varem (18)

EJLi põhikirja punkt 25.1 sätestab: "EJL presidendiks kandideerija peab esitama hiljemalt 60 päeva enne korralise Üldkogu toimumist vähemalt viieteistkümne protsendi (15%) EJL liikmete toetuskirja oma kandidatuurile."

Jalgpalliliidul on 120 liiget ja kvalifikatsiooninorm oli seega 18 toetuskirja, mis tuli esitada hiljemalt esmaspäeval (üldkogu toimub 28. märtsil). Pohlak edastas sekretariaadile 68 liikme toetuskirjad.

Aivar, Sinu toetajate seas on kõik kümme kõrgliigaklubi ja vastaskandidaati Sulle ei esitatud. Kas Eesti jalgpall ongi nii ühtne nagu antud faktist välja paistab?

Koalitsiooni ja opositsiooni loogikaga ei ole võimalik elu edasi viia mitte ühelgi tegevusalal - isegi mitte riigis. Mistahes valdkonnas tegutsejad peavad üheskoos pühenduma valdkonna arendamisele ja suutma näha huvide üleselt asjaga seotud laiemaid tähendusi. Liidri roll on ühtse valdkonna eest vastutamise tunde loomine ja õiglase ja tõese fooni tekitamine.

Kusjuures ühes või teises olukorras juhtuvad erimeelsused on normaalsed, jälgida tuleb vaid seda, et neid asju ei hakataks hiljem teistel tasanditel, näiteks kättemaksu kaudu, kompenseerima. Eelnevaga tahan öelda, et jalgpalliinimeste ühise eesmärgi nimel tegutsema saamine oli minu eesmärk algusest peale, aga see oli väga ammu. (naerab)

Millised on Su peamised eesmärgid presidentuuriks 2017-2021, millele EJLi üldkogul kandideerid?

Jalgpalli areng ja arendamine ei koosne nelja aasta pikkustest tsüklitest vaid  on pidev ja loogiline protsess. Jalgpalli arengukava aastani 2020 on tegelikult paigas juba lõppeva juhtimisperioodi esimesest poolest ja sellega saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel.

Mõistagi oskan välja tuua tähendusi, millel kavatsen hoida rõhku ja need oleksid kvaliteedi tõstmine nii sportlikus kui teistes tähendustes, U17 Eliitliiga, Premium Liiga, solidaarsusmehhanismid, mängijad - ka naised -, treenerid, klubid ja infrastruktuur. Märgiksin tähtsana ka vajadust tajuda õigeaegselt ära need valdkonnad, mis vajavad kõnealusel ajaperioodil ühel või teisel perioodil  teravdatud tähelepanu. Järgnevasse juhtimisperioodi langeb ka kahe koduse suurvõistluse korraldamine: need on UEFA Superkarikas 2018 ja U17 EM-finaalturniir 2020. Ka tahaksin eraldi märkida ära soovi tõsta Eesti jalgpalli rolli nii UEFA kui FIFA tasandil, kuigi see on märkimisväärne juba praegu.

Jälgime hoolsalt ala kasvamist ja eeldame, et hakkame mingil hetkel jõudma välja ülesehitavast faasist stabiilse arengu faasi, mis tähendab organisatsiooni ja ala teistmoodi juhtimise vajadust.

Õigupoolest oleme sellel teemal juhtkonnas kõnelenud mitu aastat ja ühelt poolt tundub, et kuna uue Eesti ühiskonna kujunemine ei haaku erinevatel põhjustel selle Euroopa osa arenguga kuhu me ise ennast kuuluvaks peame ja mingites tähendustes kindlasti ka kuulume, siis on loomulik ja isegi oluline, et meie ülesehitav faas kestab kauem kui meile endale meeldiks või me seda näha ja tunnistada oskame; ja teiselt poolt oleme valdkonna suutnud panna kasvama ja arenema sedavõrd loomulikult, et ta sageli ütleb meile ise ette ära järgmiste sammude vajaduse - samamoodi oli ju see ka nii Lääne- kui ka Põhja-Euroopas, ainult mitukümmend aastat tagasi.

Räägin sellest kuna pean ühe olulise asjana juhtimise juures võimet tajuda kus asuvad nii organisatsioon kui ka tema poolt juhitav valdkond ühel ja teisel ajahetkel.

Ja muidugi ei saa mööda vaadata kõige nähtavamast osast meie jalgpallis - Eesti koondis vajab kiiret väljatoomist keerulisest aastast, mis pakkus rohekm halbu kui häid emotsioone.

Kui Sind presidendiks valitakse, on vastavalt EJLi põhikirjale Sinu otsustada, keda esitad juhatuse liikmete kandidaatideks. Kas kavandad võrreldes praeguse juhatuse koosseisuga muudatusi? Kui jah, siis milliseid ja millest johtuvalt?

Kolm juhatuse liiget on teatanud, et ei soovi vanusest lähtuvalt enam juhatuses jätkata ja nende soovi arvestamine on loomulik. Mis tähendab, et vähemalt selles ulatuses muudatus tuleb teha. Olen nii uute tulijatega kui ka jätkajatega vestlusi juba alustanud, aga nende põhirõhk langeb siiski veebruari ja märtsikuusse. Vist on loomulik, et ma sellele küsimusele detailsemalt praegu vastata ei saa ega taha. (naerab)

Eesti jalgpall on Sinu jaoks missioon. Oskad Sa sõnastada selle lõppeesmärgi ja/või -tähtaja?

Ma pole niisama jalus tolgendaja tüüp, seega saan tegutseda vaid seni kuni minus on energiat ja kuni suudan teemat hallata. Täna olen igatahes sama kirglik ja pühendunud kui varem, kuigi mõistan, et igavesti see nii jätkuda ei saa.

Eesmärgina olen sõnastanud soovi ehitada üles jätkusuutlik ja loomulikult toimiv organisatsioon ja valdkond, mis suudab olla edukas juba loomulikult toimivana ja loomulikult toimides. Nn Brezhnevi sündroomi minu puhul kindlasti ei teki - ma ei soovi olla juht positsiooni pärast ja aega, et hakkaksin lugema üldkogul maha päheõpitud või kellegi teise poolt kirjapandud teksti ei tule kunagi. (naerab)

* * *

Pohlakust sai EJLi president märtsis 2007, kui ta valiti viima lõpuni mandaati, mis oli vabanenud seoses Indrek Kanniku ametist tagasiastumisega. 2009 ja 2013 valiti Pohlak EJLi presidendiks tagasi. Ühelgi korral talle vastaskandidaati ei esitatud.