ÕHTULEHE GALERII I KUKK NAGU LEMMIKLOOM: meil oli kunagi kukk, kes käis truult sabas nagu kutsikas, istus diivanil, vaatas telekat ja ootas, millal süüa antakse (15)

"Mõista, mõista, kes see on: eest kui ora, keskelt kui kera, tagant kui leivalabidas?" küsis raamatukogutöötaja Ewa Roots. "Kukk!" hõiskasid lapsed vastuseks ja kätemeri osutas kuninglikult kaunile linnule.

"See on tõulind – Saksamaalt pärit Welsummeri kukk, kes jõudis meie perre sügisel mõnekuisena," selgitas perenaine Eneken Zipp. Seda tõugu kuked ei ole eriti lennuhimulised, lisab ta.

Tartu äärelinna eramu spetsiaalses aiamajakeses elaval kukeisandal on ka oma kanakari valitseda. "Ta on karjas ikka tõeline alfaisane, kes paneb ennast maksma, loob korda ja vajaduse korral ka kaitseb oma naisukesi," naerab perenaine. Karjas, kus kukke pole, püüavad kanad võimu haarata ja hakkavad üksteist ründama.

Kukk peab oma kohustuseks kutsuda kanasid sööma, ise kummardab ja kluksub: tulge nüüd, tulge nüüd! Ja pillub terasid kanade ette.  Lindude toiduks on kvaliteetne täissööt, magustoiduks saavad nad kõiksugu terakesi, näiteks päevalilleseemned. Toit ei ole lindudel kogu aeg noka ees, vaid nad saavad seda ikka portsu kaupa – muidu kipuvad linnud paksuks minema.

Perenaise sõnul teeb kukk väga hästi vahet omadel ja võõrastel. "Kui mina astun kanalasse, on ta rahulik ja vaikne, aga kui vahel harva läheb mees, siis ta toriseb ja pahandab," muheleb Eneken.

Kuke ja kanade tõelised fännid on pere noorimad lapsed - 2-aastane Edward ja 6-aastane Agnes. "Nemad peaaegu et elavadki aedikus, nad on nii suured linnusõbrad,“ naerab ema Eneken. Kui pere 2-aastane pesamuna läheb lindudele süüa andma, ämbrike näpus, hakkavad tiivulised ise ämbrist teri haarama, nii et väikemees kukub tihtipeale upakile. Aga laps on rahul!

Kukk istus diivanil

Talvel elavad linnud oma majakeses, soojal ajal saavad nad olla aedikus, millel on võrk ümber. Nimelt oli perel eelmise perelemmikust kukega väga kurb kogemus. "Tema käis meil kogu aeg truult sabas nagu kutsikas, istus diivanil, vaatas telekat ja ootas, millal süüa antakse," meenutab pereema.

Erakordselt suure ja sõbraliku kuke murdis aga maha rebane. "Läksin lapsele lasteaeda järele ja kukk jäi koos kanadega pooleks tunniks vabalt aeda. Kui tagasi tulime, olid ainult sulehunnikud igal pool... See oli suur tragöödia." Paar päeva varem oligi käinud rebane nende aias luuramas.

Pereema lisab, et pere sõbralikke koeri ei karda keegi, aga kui aias jalutas hiiglasuur kukk, ei julenud ükski võõras siseneda.

Kukk võib väidetavalt elada 15-20-aastaseks, aga neid ohustavad lisaks rebastele ka näiteks mingid. Aga ka näiteks linnugripp, mis linnukasvatajaid praegugi hirmutab. Välismaal on kasutusel isegi lindude mähkmed, millega nad saavad toas ringi joosta, teab Eneken.

Peres on kaks suurt koera ja pisike chihuahua, kes on tibudest suisa lummatud. "Nii kui keegi kusagil piiksatab, jookseb tema kohe lakkuma," naerab perenaine. Aga tegelikult on kukelgi oma lemmik, kellega ta kokku hoiab – selleks on  sama tõugu kana.

Valvab ja kireb

Teatavasti kireb kukk varahommikuti, aga ta laseb oma kikerikuu kuuldavale ka öösel, kui keegi võõras läheduses luusib. Seega võib kukk täita ka valvuri rolli.

Kas linnamajas elades kuke kiremine naabreid ei sega? "Kanala on meil üsnagi helikindel ja ega me soojal ajal kukke liiga vara õue ei lase, sest tema kikerikii kõlab tõesti päris kaugele. Üht kaugemat naabrit varustamegi kanamunadega, et ta ei pahandaks," räägib omanik. Mõistagi on ka pere endal toidulaual tihti oma kanade munadest valmistatud omlett või pannkoogid.

Aga eks linnupidamine nõua pühendumist, tunnistab Eneken. "Kodust ei saa üldse kauemaks ära minna, sest hoolelaused tahavad kaks korda päevas süüa-juua ning ka munad tuleb ära korjata – et nad neid ise katki ei sõtkuks."

Eneken kinnitab, et lasteraamatukokku kaasa toodud kuke leebe loomus pole sugugi haruldus. Tema kogemus kinnitab, et kukk muutub kurjaks siis, kui teda ei kohelda hästi või on tal mõni terviseprobleem. "Ka meil on olnud kunagi agressiivne kukk, aga selgus, et tal oli selgroog kõver ning ilmselt vaevasid teda valud," selgitab perenaine.

Eneken ütleb, et nende vahvat kukke tahavad tihti näha lastegrupid, näiteks on nad käinud lasteaias külas. Sageli helistatakse ja uuritakse linnupidamise võimaluste kohta linnas. "Tean noori, kes on pidanud kukke kui lemmiklooma korteris. Noored kuked ei ole ka väga kallid, maksavad keskmiselt 15- 20 euro ringis," ütleb ta.

Kõige rohkem rõõmus leiavad aga lemmiklindudest ikka lapsed. "Eks me peamiselt laste pärast sellega ju tegelemegi – usun, et tänu lemmikute eest hoolitsemisele saavad neist paremad inimesed," ütleb Eneken.