Aga lumetuisk ei küsi mitu korda päevas sahad soolajaga käis, puhub soola minema ja hanged asemele. Talverehvid veokal on normaalsus ja paljudel all. Sõidan ise veokaga ja ütlen et suverehviga ei saa koormata sõidukit alalõpmata kohapealtki liikuma, rääkimata mäkketõusust
Tuleb, tuleb veelgi seadusi!20. veebruar 2017, 10:35
Mitte ainult jalgrattale naastrehvid, vaid ka kinnastele naastud. Sest kui liivatamata teel kukud, ei pruugi sa enam püsti saada. Peaks õige kabinetis istujatele ka naastkingad alla seadustama. Laminaat ju ka libe.
Mis jutt see on et telverehvide soetamine on kukukas? Esirehvid kui tahad et nad kaua kestaks, peab nii kui nii iga 60 tuhhi järel alt ära keerama ja balanseerima. Maanteesõidu puhul kvaliteetrehvi annab 2-3 korda prottida ja asetada see siis veosillale. Oma karkassile prottimine on jämedalt arvestades ligi kolmandik uue rehvi hinast. Ja kui sul on all kvaliteetlamell millega saab sõita, mitte talvel lumeees pähkeldada (kuidas kõlab pähkel saksakeeles :D ), siis vähenevad kaudsed kulud nagu siduri ja käiguosa lõhkumine, samuti aja ja küttekulu ja autojuhi tervis, rääkimata sellisest jamast nagi Vikingi sarnastelt ettevõtetelt abi palumine. Seega ainult rikkurid võivad lubada endale sõita talvel pasteldega, Euroopa "plastmasskummidega" või lausa P.R.C. toodanguga BelŠinast rääkimata. Minusugune sant ja vaene kirikurott kel üleliigset raha pole, peab paraku leppima kallimate rehvidega ja talvisema mustriga.:D
Päris tore mees see ministeeriumi põhulõug. Esiteks, kui lamellrehvid jäisel teel ei taga aga oluliselt suuremat ohutustaset, siis miks need siis tavaliiklejale üldse kohustuslikud on. Ja mismoodi arvestatakse kulu- kui autol on all talverehvid, siis suverehvid ei kulu. Mingit arvestatavat lisakulu pole.
Miks ei nõuta, jm. selline seakisa jne...? Äkki õpiks ja õpetaks kõigepealt mõtlema ja siis ka sõitma talvel? Ah? Selle peale ei ole tulnud? Kiilasjääga, ja palju seda on, ei ole suurel autol ega bussil naastust mingit tolku. Selleks on ketid. Siin ma ei saa küll aru miks neid ei kasutata? Kannatab 50-60 -ga sõita ja ilmselgelt on efektiivsem kui lapiti põllul olla. Ma usun, et ega need rekaevakuaatorid ka tasuta ei tööta, eks. Olen veokaga kinni istunud tõusul ja ei ole sellest M+S kasu mitte midagi. Nii, et te võite siin laua taga pastakat närida ja kes mida sügada aga tegelik elu on üllatavalt teistmoodi.
äärmiselt rumal su ketijutt,pole mõtet rääkidagi.Teiseks,ei jaga sa ka naastrehvidest tuhkagi.Naastrehv peab paremini just suurematel kiirustel ja isegi täielikul kiilasjääl.Sellist mula võib ajada vaid juht,kes pole ühtegi talve Norras veokaga(naastrehvidega) töötanud,alles seal saaksid aru,mis on mis.Käpikumehe jutt.
Parandan end, kus on see talv? Jutt on Eestist ,Norra jätame välja. Kui on pikemaajaliselt talvetee või asfalt on kaetud paksu jääkihiga siis miks mitte? Meie oludes, kus külateed ka soolatatakse, siis mis sa siin selle naastuga teed? Usun ,et Norra panustab ka terasemalt tee kvaliteeti,elik sellesse millest see tehtud on . On arvestatud naastuga ja sidruniäri ei aeta. Ja ma ei arva ka, et Võrust peaks puuauto Muugale kettidega sõitma, aga kui vaja siis ka minnakse. Norra on vahva koht ja tore on sealtpoolt maailma asju vaadata, aga kui siin koolibuss ei saa sõita, sest on kiilasjää-võiks tõmmata ketid peale ja elu läheb edasi. 20 minutit ja ok. Ma ei tea, lumises Euroopas asjad nii käivad ja inimesed ütlevad tere ja palun ja tänan ja headpäeva. Btw,"Naastrehv peab paremini just suurematel kiirustel ja isegi täielikul kiilasjääl"- tean andis ikka vanduda ja teele sumbata läbi lume.
Olen näinud Norras sõitmas külavahe-bussi millel 5 ketti peal ja ei usu eriti et need ketid ennem kevadet sealt lahkuksid. Bussile vist ikka ei käi kett 10-15 minutiga peale-maha.
soolatatakse? Mis jama ajad? Olin maakonna bussijuht, isegi tõuse ei soolatata, asulas istud kinni, kui on märg jää, peatusest on raske välja sõita, vahel viskad poole tunni jooksul ämbritäie liiva vesise lohu sisse, kui lõpuks liikuma pääsed. Teinekord on niisugune lumesupp, et käiku vahetada ei saa, muidu jääd seisma, sõidad väikese kiirusega ja suurte pööretega. Teehooldajad tulevad talvel alles siis teele, kui hanged nii suured, et kõik istuvad kinni jne.
ei peaks olema tingimata naelad19. veebruar 2017, 20:03
aga egas kahed rehvid ju korraga kulu, suverehvid kuluvad suvel ja talverehvid talvel. aga ladustamine ja vahetamine on muidugi kulu. isegi rehviliidu lobitöö pole aidanud paistab, muidu on suured asjalised ja targutajad
siis poolakad, venelased, leedukad, lätlased, hungarlased jne välismaalased veokitega eestis peaksid sõitma....kas peaksid piiril hakkama rehve vahetama? Teema algataja võiks süveneda, enne kui suu lahti teeb! Pealegi, kui teed hooldatud, pole seda rumalat teemat üldse vaja üles võtta, isegi selle peale mõelda pole vaja!!
Teema algatus ongi jabur, sest talverehvide kasutamine saab jutuks tulla vaid eesti sisesel veol! Keegi ei hakka neid Lääne ja seda enam Lõuna-Euroopas kulutama! M+S rehvide kasutus oleks alternatiiv st see võiks kohustuslik olla talveperioodil Eestis! Sellisel juhul vaid neid veokifirmajuhid autodele paigutaksid! Ametnikud mõtlevad libedusetõrjele mõeldud raha kokkuhoida ja nõuda veokitel talverehvide kasutamist-hale!! Meil pole niisugust karmi talve ega mägesid, kus talverehvid probleemiks oleks! Meil 3 põhitrassi ja seda ei jõuta hooldada....no kordan, haleeee!!!
Loll jutt. Mis lisakulu see ikka on, kui veokile on kaks jooksu rattaid, mida vastavalt vajadusele ümber tõsta - suverehvid ju samal ajal ei kulu! Ja kas õnnetused on siis ühiskonnale odavam kinni maksta, kui see 500 000 rehvivahetuskulu (mis on ülehinnatud suurus)
ajakirjanik võiks enne artikli avaldamist ka natuke rohkem uurimistööga tegeleda. Norras on talverehvid kohustuslikud ja kes veavad kaupa Norra on need ka eesti autodel all. Endal teine jooks rehve velgedel olemas,kuna M+S kulub suvel liiga kiiresti.
sa tahman oled ikka 1 tohman, viisakalt öeldes. loe ise ja mõtle veits, mida noh öelda tahtis. Selgituseks sulle; eestis liikleb üsna palju est-nor-est vahet sõitvaid veokeid, siis on nad varustatud (auto+haagis, kõik M&S, min 5mm, norra rehvinõuded).
ce ehk viisakalt öeldes c kategoorja eesel . veel kord mis see norra siia puutub? wrc autod sõidavad 8mm naeltega äkki paneks need alla? norra on norra suured mäed ja pikk talv, eesti olematu talve ja sileda maaga pole midagi võrrelda . ja mis mõtlemisse puutub siis proovi oma eesli peaga mõelda kuidas üks väike eesti nõuab piiril kogu ülejäänud maailma(sinu unelmate norra väljaarvatud) veokatele talverehvide paigaldamist
Nii ongi! Ärmeestele mängitakse suuremad rahad kätte. Kõik ärimeeste edu nimel! Ka seadusandlus! Millegipärast nimetatakse artiklis ärimehi ekslikult ühiskonnaks (kelle koormust väidetavalt suurendatakse). Kuidagi ei usu, et meil on niisugused hinnad nagu nad on sellepärast, et ärimees ei pea talverehve ostma!
siis lisandub veelgi hinnatõusu, suurte masinate rehvid on niigi väga kallid, lisaks muu. Ja kui palju kulub tee remondile, kui asfalt nende naelte tõttu lisaks kulunud?
Lamellid on suur vahe suvekatega. Mis see tähendab - rehvid niigi kallid - suverehvid ju samal ajal ei kulu? Kui sul on 2 paari kingasid, kannad neid 2 korda kauem. Tegelikult kauemgi, sest talverehvidega saab ohutult kiiremini sõita, rohkem tööd teha sama aja jooksul, lisaks ei pea veokit kraavist otsimas käima.
neil polegi mingeid suvekaid, vaid on M+S rehvid, mis mõeldud aastaringseks sõitmiseks. Selleks, et maateedel või kiilasjääl kraavi ei sõidaks, on vaja naastrehve.
Mis mõttes pole suvekaid? Uuri veokate ja busside rehvide mustreid vastavatelt kodulehtedelt. Meil sõidavad talvel ka suure "klots" mustriga, kus pole ühtegi lõhikut sees. Samas enda autol kui Rootsi ja Norra vedusid tegin, olid veosillal Norra lamelliks kutsutud rehvid ja ees Nokia Hakkapeliitta talvekad. Isegi Norras polnud vaja kette kasutada. Ja ei maksa need miskit ulmehinda.
naeltega on kindlasti ülepakutud,kuna igal pool neid kasutada ei tohi aga lamellid küll kuluksid ära.Pole juba rekkarooli oma 5-6 aastat hoidnud aga perzenärvid siiani haiged sellest talvisest sõidust.
KOMMENTAARID (43)