et selle elu eest võitlesid. Aga see lause artiklist on küll arusaamatu: "Paksud talveriided kaalusid vettinult ligemale paarsada kilogrammi ja Patrik Finneman ei suutnud tagasi jääle rabeleda." Kas märjad riided võivad ikka 200 kg kaaluda?
Jääl liikumine kätkebalatiohte, seda tuleb alati ka arvestada. Ningigaks juhukska päästevahendidkäepärast hoida. Kas või paarimeetriline latt kapiksja jäänaasklid vähemalt , et saaks ka omal jõul välja rónida. Ning liikudagi tuleksmitte huupi vaideelnevalt kontrollitud trasse pidi.
et kuna ka 20+ min on suur ime, siis võib artiklisse kirjutada, et oli tund? no aga miks siis jääda siia, siis oleks võinud ju kohe kirjutada, et oli kaks nädalat surnud? kui tõel mingit olulisust ei ole, siis milles küsimus?
Lisaks esikommija loetletud minutitele tuleb arvestada, et mehele tehti juba enne tunni möödumist kunstlikku hingamist ja massaazhi, mis olukorra halvenemist takistas. Niisama seisva südamega inimene olnuks tunniga suht surnud.
See on haruldane ja õnnelik juhtum. Olen ise näinud haiglas taolist tükk aega hiljem elustatut. Kuid kes kahjuks oli tagasi langenud väikelapse tasandile, suutis vaid laliseda ning karjuda. Sest pikaajaline hapnikupuudus oli ajus juba pöördumatuid kahjustusi esile kutsunud. Siiski olen ka varem kuulnud juhustest, kus mälu on õnnelikult taastunud. Seda enamasti juhtudel, kus on olnud tegu kiire temperatuuri langusega, mis elutegevust aeglustab, seega ka raku tasandil lagunemist.
kui inimene on surnud, siis on ta surnud. ju siis polnud. või et...? kirjatüki autori arusaamist mööda on varsti võimalik välja kirjutada surmaeelset "surmatunnistust".
Külmumissurm pole ka ilus, esmalt hakkavad sõrme ja varba otsad valutama, surma ilustamiseks peab aga lahti riietuma. See oli aga teine asi, külmumissurm ja uppumissurm koos.
KOMMENTAARID (28)