Juhtkiri | Töövõime tõus peab tagama töökoha (8)

Kuid üksnes inimeste töövõime senisega võrreldes paremaks tunnistamisest on vähe. Reformi õnnestumine sõltub suurel määral hoopis sellest, kuivõrd suudab riik meetmete ja soodustuste abil neile inimestele tegelikke töökohti pakkuda. Kui tulevad uudised, et üleöö terveks tunnistatud inimesed kuidagi tööd ei leia, võib reformi läbikukkunuks tunnistada.

Kuid nii nagu riik on loobumas tulevikus üha enam üle jõu käivast eripensionisüsteemist, nii tuleb paratamatult töövõimegagi seotud probleemid üle vaadata. Arvestades, et Eestis on näiteks ainuüksi ärevushäire põdejaid kuni 360 000, siis on selge, et riik neile kõigile töövõimetuspensioni maksta ei jaksa. Üks võimalus oleks töövõimetuile parema elu tagamise nimel tõsta tööl käivate inimeste makse või leida raha muude kulutuste arvelt. Maksutõus poleks mõistagi populaarne ja praeguses rahvusvahelises olukorras ei julge keegi ju kaitsekulutuste kallale minna.

Kuid maailm ja arusaamad töövõimest ning töö tegemisest üleüldse on muutunud. Tänapäeval on järjest vähem rasket füüsilist tööd, kui kogu elu kolib internetti. Tehnika arengu tõttu on võimalik arvutiga tööd teha ükskõik kus, töötegemine pole seotud kindla asukohaga. On võimalik ka osalise ajaga töö. Reformi saab võtta uue võimaluse pakkumisena terviseprobleemidega inimestele – tulla endaga kas või osaliselt ise toime, mitte sõltuda vaid riigi abist. Mõistagi on töövõime määra hindamine delikaatne teema, mille üle õigusriigis võib vaielda kas või kohtuni välja – esimesed sellised vaidlused ongi käimas.

Töövõime hindamise kõrval on vaja uus-töövõimelised tööle rakendada. Kas selleks on vaja lisaks riiklike soodustuste pakkumisele näiteks sookvootidesarnaseid abinõusid, on juba töötukassa kui tööreformi ühe põhiosalise otsustada. Eeskuju saab näidata eelkõige riik, kui võtab tööle erineva töövõimega inimesi ning pakub neile jõukohaseid ja paindlikke töötegemise võimalusi.