Riigi- ja haldusreform on Eesti riigikorralduse kapitaalremont pärast 25 aastat taasiseseisvust. Kodudes teevad inimesed remonti palju sagedamini.
On oluline, et me mõistaks: riigihalduses ei ole vaja nii palju juhtimiskorruseid, nagu meil on praegu. Sellepärast sündis otsus sulgeda maavalitsused. Eesti ei saa endale lubada riigiasutusi, mis tegelevad oma olemasolu õigustamisega. Maavalitsuste töö saab otsa, neile ei jätku funktsioone ning riik peab mõtestama ümber oma kohalolu Eesti regioonides. Küsige endalt ja oma tuttavatelt – millal te viimati maavalitsuses käisite? Võib-olla ütleb keegi, et jah, käisin maavalitsuses oma abielu registreerimas. Aga veel? Maavalitsustele on juba aastaid ette heidetud, et nende vastutusala on ebaselge, nad on vaatlejad ja vahendajad, omamata erilist võimu või ülesandeid.
Pärast haldusreformi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistulemuste väljakuulutamist on Eestis 75 omavalitsust praeguse 213 asemel. Suurem osa maavalitsuste senistest ülesannetest liigub kohalikule tasandile, loomulikult koos rahastusega. Arutlusel on anda kohalikele omavalitsustele maakondliku ühistranspordi korraldamine ja järelevalve, aga ka puuetega inimeste perioodilised toetused, asenduskodude ja -perede rahastamine, alustavate ettevõtjate ja MTÜde nõustamine. Riiklikud ülesanded, millest suurem osa on järelevalve, annavad maavalitsused üle valdkondlikele ministeeriumidele ja nende valitsemisala ametitele. Riigiasutustele üle antavad ülesanded on enamasti seotud toimingutega maakondades ja nende ülesannete täitmist saab jätkata ametite maakondlikes üksustes.
Näiteks Viljandis osutab riik praegu teenuseid kümnes hoones eri lahtiolekuaegadel, mis tundub kummaline. Elanikel peab olema võimalik saada avalikke teenuseid ühest kohast ja võimalikult väikese ajakuluga. Selleks on planeeritud luua maakonnakeskustesse riigimajad, kuhu koondatakse avalikke teenuseid osutavad asutused. Näiteks saaks riigimajas üks klienditeenindaja võtta vastu nii avalduse tarbijakaitseametile kui ka taotluse sotsiaalkindlustusametile. Samuti saab riigimaja klienditeenindaja olla abiks neile, kes jäävad hätta e-teenuste kasutamisel. Maavalitsustest vabanenud hooned saavad paljudes maakondades riigimajade asukohaks, mis võimaldab efektiivselt kasutada riigi ressursse.
Reformidega kaob hinnanguliselt 700 töökohta. Samas on valitsus leppinud kokku 1000 töökoha pealinnast väljaviimise, mis tekkinud olukorda tasakaalustab ja kokkuvõttes tähendab see, et töökohti tuleb maapiirkondadesse juurde.
Kommentaarid