MEENUTUS | 10 AASTAT PRONKSIÖÖST: skandeerivad venelased panid Eesti vabadussõjalase monumendi ette punaseid nelke (5)

Kuigi suurem märul toimus pealinnas, ei piirdunud pronksiöö rahutused vaid Tallinnaga. Rahutused laienesid ka Jõhvi, Narva, Kohtla-Järvele ja Kiviõlisse. Olin toona 13-aastane teismeline ning elasin Jõhvis.

Pealinna märulist inspireerituna kogunes suur rahvahulk ka meie kesklinna väljakule. Jälgisin neid ilmateavituse veebileheküljel olevast kaamerapildist. Suur rahvahulk ei osanud pärast mõningast skandeerimist midagi ette võtta ning sisse hakati lööma ostukeskuse aknaid. Klaasid klirisesid ka pangakontorites, kauplustes ning isegi koolides.

Jõhvi keskväljakul protestimise parim pala oli aga meeleavaldajate ilus žest asetada punaseid nelke väljaku haljasalal seisva kindralmajor Aleksander Tõnissoni monumendi ette. Nupukamad mässulised siiski teadsid, et kindralmajor Tõnisson sõdis kommunistide vastu, mitte nende poolt ning panid monumendi põlema.

Suure õhinaga mässu oma silmaga pealt näha, viskasin fotoaparaadi seljakotti ning väntasin rattaga keskväljakule. Kohale jõudes sain üsna pea aru, et kleenukese eestlasest pudrulõua jaoks pole mitmesajapealine mässukamp just kõige mõistlikum seltskond. Sama ruttu vurasin oma ratta seljas keskväljakult minema. Jõhvi mässulised jõudsid pronksiööl kahju tekitada rohkem kui miljoni krooni ulatuses.