Selge on see, et noorel täiskasvanul on palju mõtteid, mida aktusel kanda, kuid siinkohal soovitan vanematel lastele siiski mitte veel vabu käsi anda. Mäletan veel ise selgelt aega, kui pea pooled lõpetajad jalutasid saali ultraminides, uhkus silmis, mis moondus paanikaks nähes, et über-minis tuleb ka istuda ning seejuures veel näoga pedagoogide ja lastevanemate poole. Esirea minide nihelemine, vanemate veidi õudust täis pilk ning õpetajate kriipsuks tõmbunud suud, ei lähe ilmselt kunagi meelest.
Über-minid, mis kompavad viisakuse piire, ongi lõpuaktuste üks kõige suuremaid “ei“-sid ja seda igas kooliastmes lõpetajate puhul. Lõpukleit olgu eelkõige ikkagi viisakas, mitte ärgu edastagu sõnumit - siia tagasi ma nagunii enam kunagi ei tule!
Pealegi, mis nauding see ikka on, kui terve aktuse aja peab keskenduma kleidi allasikutamisele või sellise asendi leidmisele, et pärast ei saaks keegi mõnes sotsiaalmeediakanalis jagatult pildilt näha, mis sorti aluspesu tähtsa päeva puhul selga pandi.
Kommentaarid