Lugesin ega suutnud uskuda kommentaare, kus kirjas, et keegi teeks loomaomanikule sama, mida tema tegi loomale – riputaks nööri otsa või lohistaks mööda maad. Kas tõesti oleme valmis tegema kõike sedasama inimesele, mida ei soovi, et tehakse loomale?
Ta on õnnetu naine ja mitte ainus omataoline, kes käitub valesti seda ise adumata. Ta elab oma maailmas ega saa aru, mis on õige, mis vale. Ja oma looma ta ilmselt armastas. Saamata aru, et armastus teeb haiget ja on valus vaadata ka kõrvalseisjatel.
See naine on haige ja vajab ravi. Või, vabandust, õige küll – hulluks tohtis teda nimetada seni, kuni ta looma piinas, kuid nüüd enam mitte: diagnoosi ju pole!
Tore, et koer sai päästetud. Loomakaitsjad, tubli! Aga kes aitab omanikku, kel pole mitte kedagi? Ametnikud, häbi!
Kommentaarid