Alati heasoovlik Onu Eskimo

6. juulil 1911. aastal sündinud onu Eskimo hakkas jäätist valmistama 21-aastasena, kui otsustas osta Husqvarna jäätiseaparaadi. „See sündis Tartus Jaama tänav 2, kus mul oli suur elamispind, kus tädi aitas mul esimese jäätise keeta. Ja hiljem hakkas asi arenema. Järgmisel korral oli jäätis juba laulupeol väljas ja nii see läks,” rääkis Rooma mullu suvel 105. sünnipäeva tähistades „Aktuaalsele kaamerale”.

„Onu Eskimo rolli Eesti jäätise ajaloos on võimatu ülehinnata. Kes teab, millal oleks Eesti inimesed saanud jäist maiust nautida, kui tegus ja alati aktiivne Evald Rooma ei oleks 1932. aastal võtnud nõuks teha esimesed katsetused,” ütleb AS-i Balbiino turundusdirektor Enel Kolk.

Esimese suurema partii tootis Evald Rooma Tartu laulupeole 1934. aastal. Toodetud jäätistele pani Evald nimeks Eskimo ning sealt sai alguse tema rahva seas tuntud hüüdnimi onu Eskimo. Lisaks laatadele ja suurüritustele müüs onu Eskimo oma jäätiseid ka Tartus bussijaama kõrval asuvas kioskis. „Kuna jäätiseid saatis suur menu, laienes sortiment ning saadaval oli peale klassikalise vanillijäätise ka õuna-, marja-, rosina-, muna- ja kõige menukamaks osutunud banaanijäätis.

Samavõrd, kui Evald armastas jäätise tootmist, nautis ta nende müügiprotsessi. Nii müüs tegus härra veel 100-aastasenagi laadal jäätist,” meenutab Kolk Roomat hea sõnaga.

Evaldi 100. sünnipäeval sündis koostöös AS-iga Balbiino onu Eskimo kaubamärk. „Sel aastal tähistame onu Eskimo uute jäätistega ka meie Eesti Vabariigi juubelit ja tõime turule kolm uut jäätist, kus traditsioonilistele vanilli-, šokolaadi-, ja karamellijäätistele on lisatud pidulikkust vaniljekauna, šokolaadi ja nostalgiahõnguliste kukekommi tükkidega,” lisab Kolk.

Balbiino turundusdirektori sõnul oli Evaldi jätkuv elujõud ja soov leida uudseid lahendusi kindlasti suur eeskuju kõigile teistele: „Nii ei heidutanud teda omal ajal see, et kusagilt ei olnud saada jäätiste hoiustamiseks vajalikke sügavkülmikuid. Evald lasi eritellimusena toota topeltseintega puust kastid, kus seinte vahele käis jää ja soola segu, mis andis jää temperatuuriks kuni -20 kraadi ning jäätiseid säilitas. Paljud tallinlased mäletavad Kopli tänaval kõrgunud saepuruhunnikuid, mille all Evald aasta ringi jääd säilitas ning puuvilju küpsemiseni hoiustas. Huumorimeel, heasoovlikkus ja uuendusmeelsus on märksõnad, millega jääme Evaldit mäletama ning mis hoidsid ta läbi aastate, riigikordade ja elusündmuste erksa ja vitaalsena.”

------------------------------

Rooma põhimõte: abiellu alles siis, kui taskus miljon

97-aastaselt avaldas Evald Rooma oma elulooraamatu „Emajõe ääres kasvanud”, milles räägib pikast ja keerulisest, sageli ohtlikust, kuid alati põnevast elust erinevate riigikordade ja majandusolude ajal.

Raamatu lugejat ootavad ees kaasahaaravad lood meister Rooma äritegevusest Tartus, Pärnus, Haapsalus, Tallinnas ja Narvas, kus ta pani püsti kulinaaria- ja jäätisetööstused. Evald Rooma hakkas esimesena Eestis jäätist tootma. Auväärses eas mees räägib raamatus ausalt ära ka oma noorpõlveulakused ja hilisemad ärimehekavalused.

Linnaleht taasavaldab mõned tsitaadid ilmunud raamatust:

„Minu põhimõte oli – enne ei abiellu, kui mul on miljon taskus.”

„Uue inimese töölevõtmisel vaatasin esmalt, et ta ei oleks joodik.”

„Meie perekond ostis kõik oma riided Jänese juurest.”

„Arstiabi oli enne sõda kättesaadavam kui praegu, vanade inimeste eest hoolitsemine aga ei olnud nii hea nagu nüüd.”

„Karistused olid karmimad, tapmise korral – surmanuhtlus.”

„Kõik venelased ei olnud sugugi kommunistid.”