noort inimest, kes ilmselt "tänu" tühjale kõhule, kaotas pagaritoodete leti ääres hetkeks teadvuse. Kuna olen õppinud esmaabi andma, siis aitasin ta pikali ja palusin, et keegi tooks talle tooli jalgade alla... helistasin kiirabisse... ok et sealne suhtumine oli a la, et no mis tal siis häda on.. tõesti ei tea, võib-olla on noorel kasvueas inimesel südamega probleeme.. see selleks. hämmastav oli sama leti külastajate käitumine - noormehest LIHTSALT ASTUTI ÜLE, kuna ruum oli üsna väike ja muud moodi ei pääsenud vaatama, et mis pirukaid meil täna müüakse.
tavainimene teeki nii. Kes teadlikum, selle ülesanne on kõva häälega konkreetseid käskusid jagada ja mitte oodata, et jobudel ja saamatutel endal pea plahvatab. Kusjuures selline käitumine näitabki väga sügavalt, kuipalju vajaka jääb eestlase kasvatuses kaastundest, avatud suhtlemisest ja inimlikkusest. Mida tahate? Teie enda kasvatuse ja koolisüsteemi viljad.
ja alati olen läinud vaatama inimest,kes lamab maas,üks lamas pingil, ajasin ta ülesse ja küsisin, et kas tal halb olla,kõik olid napsitanud ja minuga keegi ei pahandanud.Olid hoopiski tänulikud. Mina sekkun alati kui abi on vaja.
kui rahvarohke koht, siis on targem just eemale hoida minusugusel, kes no mitte ei oska esmaabi anda. no ei ole lihtsalt seda soolikat, lihtsalt ei saa hakkama. seega tasub ju ligi lasta need, kel mingid teadmised/kogemused? ja kuikeegi juba helistab 112, mitu siis peaks helistama? ise olen helistanud oma 5-6 korda võõrale inimesele kiirabi. minu meelest otsib see postitaja lihtsalt odavat kuulsust, sai nüüd oma 15 minutit. ossa kus on alles kangelane :D nõme seda inguda nüüd facebookis.
kunagi kutsusin kiirabi mehele, kes minu silme all selili kukkus ega liigutanud enam. Hiljem tuli aga välja, et tegemist oli joodikuga ning palju ei puudunud trahvi nõudest valeväljakutse eest. Enam ma kiirabi ei tülita!
langetöbisele pole vaja kyll kiirabi kutsuda.vahutab ja töbleb pisut maas ja siis on atakk möödas.ning yhe juhtumi puhul yldistusi teha on ikka väga vale:mina näiteks olen abivajajale kiirabi kutsunud ja nii mönigi mu sugulane-tuttav samuti.
Olen aidanud ja olen ka mööda läinud. Kui keegi juba aitab, siis ei kipu segama. Kusagil maas lebavate joodikutega on see kogemus, et nad tõrjuvad abistajat, või siis kiirabi keeldub purjus inimese juurde tulemast. Kunagi ammu aga sain möödujate kommentaaride osaliseks, kui olin joodikule kiirabi kutsunud ja ise sündmuspaigale jäin: "See on vist ta mees!"
Talvel kukkus üks vana inimene eskalaatoripeal ja ei saanud enam püsti.Turvatöötaja lihtsalt kõndis käed seljapeal tuima näoga temast mööda ja ei liigutanud lilegi.Ühe noore poisiga , kuna temal oli telefon käes,koostööna, helistasime kiirabisse ja kutsusime abi. Inimesed on kohutavalt ükskõiksed oma liigikaaslaste suhtes."assid , koerad ja muud pudulojused on alati tähtsamad, kui kõrval olev võõras inimene.Aga, kui enda sugulase või tuttavaga on tegu, siis ollakse mohe tagajalgadel püsti ja nõutakse abi.
Kaksipidi tagajärgedega juhtumitele, mida siit kommntaariumist lugesin, lisan tüüpilise naisepeksmise loo. Kõndides varahommikul mööda tänavat tööle nägin. kuidas üks mees klobib laterna all temaga kaasas olnud naist (dialoogist sain aru, et tuldi koos peolt). Vaatepilt oli nii inetu, et distantsilt hüüdsin, jätku ta naine rahule või muidu kutsun politsei. Aga kus hakkas sõimu ja ähvardusi tulema mehe poolt! Naine oli lihtsalt vait, oodates, mis saab. Udjamine talle muidugi ei meeldinud aga ära jooksma ka ei kippunud. Taolistessse 'peretülidessse' sekkumine on tõeliselt kahe otsaga asi. Vähemalt minu silma all mees naist rohkem ei löönud. Mõni minut hiljem märkasin tülitsejaid rahulikult kõrvuti kodu(?) poole minemas. Järeldus: kangelaseks hakkamine eeldab sama suurt vastutust nagu abistamisest loobuminegi.
Ei hakanud artikli lugemisele aega raiskama, sest pealkiri ütleb kõik. Ise korduvalt maaslamajale reageerinuna võin aga kinnitada, et see on tõesti ebameeldiv kogemus. Eesti ühiskonnas vedeleb reeglina tänaval ju joodik! Tehkem nii, et odekolonnist koomajoonuid (või lalisevaid narkomaane) praktiliselt ei esineks ning möödakäijad muutuvad 'äravajunute' suhtes märksa hoolivamaks. NB! Ükskord osutus maaslebaja mõõdukalt svipsis tavakodanikuks, keda oli tabanud langetõvehoog. Talle kiirabi kutsudes oli hoopis teine tunne. Justnagu teeks head (kurioossne, eks?).
nende otsimine pole töö? ja mis selles halba on, kui ajalehes see, mis inimeste meeli köidab? kui huvitab paljusid facebookis, järelikult huvitab ka lehes. kui paljud helistaksid sellise asjaga ise lehte? või arvad, et ajakirjanik peab luusima mööda tänavaid, et ehk näkkab mõni huvitav juhtum?
see juhtus aastal 1976.Läksin esimest päeva peale dekreetpuhkust tööle ja nägin et vanem naisterahvas hoiab lasteaia väravast kinni ja väriseb,inimesed kõndisid mööda.Aitasin ta pingile pikali ja jooksin lasteaeda ,ning palusin kiirabisse helistada.Ise läksin abivajaja juurde ja rääkisin temaga kuni kiirabi tuli.Naine ütles,et tal südamega probleemid.See võttis 15-20 min. aega,kuigi kiirabijaam asus umbes kilomeetri kaugusel.Jäin loomulikult tööle hiljaks ja sain noomituse,kuigi rääkisin,et aitasin abivajajat.
Olen appi läinud ahastavalt abi otsivate inimeste kutsel, sest nende alkohooliksut poeg või mees oli poomisnöör või püksirihm peos enadlt elu võtta tahtnud. Kiskusime "abivahendid " käest ja rahustasime tüüpe. Jotad jäid teiste sekkumiasel siis ellu. Kuid tagajärg- märatsenu( viimaks võttis alkojol ikkagi ta elu) ahastavalt abi otsinud ema levitas aitaja aadressil kohutavat laimu ja tesiel juhul laimab oma kunagist aitajat poomiskatsel peatatud aastakümneid alkoholi küüsis olnud märatsenu ise. Vähemalt need, kes haigushoo või lihtsalt kukkumise järel teadvuse kaotanutena tänaval on lebanud ja kellele abi kutsunud, ja kiire abi on nad päästnud, pole hiljem rusikaid näidanud
Võõras mure võib saada varsti hoopis firmajuhtide mureks, kes psüühilisi hulle omale tööle võtavad ning kes varsti teistele töötajatele käsipidi kallale lähevad. Need ajad on veel ees. Kasumeid tagaajavad firmajuhid ei saa enne sellest aru, kui hull läheb ise tema kallale.
irw, mis see firmajuhtide mure rohkem on, kui töötajate? kas läheb kallale firmajuhile või töötajale? kellel oht suurem on, et muretseda? mina kutsun politsei ja lasen lahti ja ongi mure murtud. ega töötajate omavaheline kakelung kuidagi minu mure pea ju olema? sa ikka nii suures vihas firmajuhtide vastu, et leiutad teab mida :D
Inimesed ei julge kurjategijaid korrale kutsuda või nutvale lapsele appi minna. Reformiametnike tõul on kadunud igasugune inimlikkus. Jälgitakse, et aga enda heaolu oleks tagatud. Ohvrit aidates satud ise ametnike omavoli kätte, kellel on siis "õigus" inimest aastaid "menetleda".
Ja sa julged kurjategijaid korrale kutsuda ?kes sa oled isehakanud ment?selline asi v6ib teinekord nukralt lõppeda niiöelda korralekutsujale, ennegi kuuldud, nähtud kuidas ohvriks satub just isehakanud ment.
Tallinnas kutsus jalgrattur korrale bussiootepaviljoni puruks peksnud pätikampa. Sai vigastada ja mõisteti kohtus süüdi. Pärnus kutsus rannas jalutaja korrale autoga kõnniteel paarutanud pätikampa. Peksti vigaseks ja pätid mõisteti õigeks. Tartus kutsus mees korrale pätikampa, kes viskasid betoonist prügikasti kauplusest väljuva rahva sekka. Peksti vigaseks ja pätid jalutavad karistamatult ringi.
Tere rumal harimatu inimloom. Mõned sõnad ja sellised vead, ime, et sa Putin kolme tähega ei kirjuta. Muideks kes sa ise oled? Toompea loll või? Sa toompea eesti albiino hari ikkagi end. Mida sinule harimatule matsile on teinud Putin, Putinlased või venelased. Tahaks sind tursanägu isiklikult näha.
peale kaupluses viibivate külastajate on seal ka personal ja turvatöötajad,kes tõenäoliselt peaks ka oskama esmaabi anda. Vähemalt peaks ikka märkama, mis valvataval alal toimub ja abi kutsuma.
kle ära nüüd ikka lahmi, sajast 99-l on telefon taskus, vähemalt tallinas selveri kliendil küll. selline ei käigi selveris, kellel telefoni pidamine üle jõu käib, siis käivad selveri hinnad ammugi. ja muidugi on ka üksikuid vanaaegseid, kes põhimõtteliselt ei kanna telefoni kaasas (no vot 80ndatel tal ka ju polnud vaja, et kaasas oleks), aga need on tõesti üksikud.
Kaasajal üsnagi riskantne. Näed mõnda selli siruli ja lähed appi. Parimal juhul riskid sügeliste või kehaparasiitidega. Aga kui peatad verejooksu (kummikindaid sul muidugi kaasas pole) siis riskid süüfilise, aidsi, hepatiidi või muu taolisega. Kui teed aga suust-suhu kunstlikku hingamist, siis lisaks ka veel tuberkuloosi ravile mittealluva vormiga. Head abistamist!
ise ei lähe mitte kunagi abistama asotsiaali välimusega inimest. või isegi välimuses sinnapoole olevat. korra olen läinud uurima, et mis lahti, et pikali maas ja kui haaras jalast kinni mul ja irvitas kõva häälega, pidin selili lendama, oleksin ise surma võinud hoopis saada. ehmatusest rääkimata. ja see oli esimene ja viimane kord - mitte kunagi enam, olgu või suremas. normaalse inimese juurde ettevaatlikult muidugi lähen. aga verd ei talu, seega ega midagi teha ei oskaks niikuinii. helistaksin abi aga küll, see on kindel.
ei ütle pealkiri , et appi ei mindud... ütleb, et kui keegi tõeliselt abi vajab, jooksevad inimesed hoopis minema. Sest nii ka oli . Paluti teada anda, kas on appi mindud abivajaajale. Mina näiteks olen. Sest muudmoodi ei saakski! Ei kujuta ette, et läheksin minema. Selleks ei pea meedik olema, et abi anda. Ja kui enesekindlust pole või nagu eelpool kirjutatud, et ei taheta riski võtta, siis juurde saab igaüks minna ja kasvõi moraalselt toeks olla. O seisundeid, kus inimene ei ole kontaktivõimeline verbaalselt, aga saab aru kõigest, mis kõrval toimub. Seega kasvõi teadmine,et keegi on siin , võib aidata. Minu abi läks toona ühele üle 70 aastasele härrasmehele, kes 2,5 m müüri pealt oli alla kukkunud... lebas maas ja oli kontaktivõimetu. huuled juba lillakaks värvunud. Mina ilmsetl päästsin ta elu. Kuna ta lebas autoteel, jätsin auto seisma ning jooksin kannataja juurde, poolel teel hõikasin teiselt poolt appi tõtanud inimestele,et nad mingil juhul kannatanut ei liigutaks (sest just sellest nad rääkisid,et tõestavad ta kuskile kõrvale. Helistasime kiirabi kohale ja rääkisime härrasmehega, et kohe kiirabi tuleb ja pidagu vastu (teadmata ,kas ta meid üldse kuulebki). Hiljem selgus,et tal oli kaks roiet murdunud. Seega olin tol päeval õigel ajal õiges kohas. Sest väikenegi liigutus olek svõinud talel surmaga lõppeda tema liigutamise tagajärjel. Nüud aga elas härrasmees oma kukkumise üle, lebas veidi haiglas ja sai kodusele ravile ja paranes :) Seega iniesed- hoolige! mine juurde ja helistage abi järele. Sealt ka juhendatakse. Aga ärge jätke inimest kannatama või surema
hull midagi. suvi tagasi, kui olid väga palavad ilmad korraks, kukkus üks vanem mees käigu pealt vastu tänavat kõmaki maha. kuna käisin poes, siis polnud isegi telefoni kaasas. peatasin esimese ratturipaari ja neil oli tel. kaasas. ja polnud asja hullu miskit - onu käis hiljem käsi kaelas ringi ja abistajad olime kõik. on ikka küll inimesa, kes abistavad.
Kuulsin juhusest, kus keegi läks teadvusetult maas lamavat inimest toibutama. Pärast hakkas see aga oma abistajat süüdistama, et too olevat tal ajal, kui tema oli teadvuseta, suurema summa sularaha taskust ära varastanud! No tänan väga.
Samuti ei ole üldsegi tänulikud need end üledoseerinud ning koomas mõnuainete pruukijad, kuid nad üles toibutatakse. sest kalli raha eest ostetud doos läks vett vedama. On pahased, raevus, ja lähead uue ostmiseks raha hankima. Kellegi korterisse, suvilasse või autosse.
Ka üles toibutatud narkomaanid on üldiselt vägagi vihased, sest mõnus kaif jäi pooleli. Kalli raha eest ostetud doos läks aia taha! Ja kui jalad alla saavad, lähevad järgmise ostmiseks raha hankima. Mõnikord ka lahke abistaja korterisse, et midaannab ära pätsata ning maha müüa.
Ma kaitsesin kunagi langetõbist oma jõuga, sest lähedal viibinut meditsiinitöötaja juhindus vanadest reeglitest ning abi vajavale inimesele oleks tekitatud täiendavaid vigastusi - kiirabi võttis selle mehe minult suuremate vigastuteta üle
et teete hullemaks ja hullemaks. Kas telefonis 112 valida on raske? Mida krdit te kardate? Kui muud abi osutada ei saa, ei oska, ei taha siis vähemalt 112 valimine ei käi mitte kellegi üle jõu.
Olin Paide Säästumarketis kassa juures ladusin kaupa kotti ,järsku näen tuleb uksest sisse vsnem naine ja kukub esikusse maha lüües pea vastu seina .Mitte keegi ei rutanud appi jooksin kohe selle proua juurde aitasin istuma ja kutsusin kiiabi ,mis tuli kohale paari minutiga pani proa kanderaamile ja viis ära ,aga keegi ei tundnud muret ,et inimest on vaja aidata .
Inimesed nägid, et sina juba olid seal, järelikult kas tuttav või abiline ja ei hakanudki ligi end ajama. Kui sa ise hakkama said, no milleks veel sinna publikut vaja oleks olnud.
Kui inimene ei oska aidata, siis ikka etem kui torkima ei hakka, mis teeb hoopis hullemat viga.Samas aga keegi ikka saab aru,mis toimub ja abistab otse... Aga helisatavad kindlasti ka teised, et abi kutsuda.Inimesed Eestis on väga kohustetundlikud ja kriisi olukorras distsiplineeritult viisakad ,kes tegutsevad õigesti.
Kõige hullem on just aktiivne kuid rumal abistaja. Aastate eest oli tunnistajaks, kuidas raudteejaamas jooksis keegi juba liikuma kahakkavale rongile. Vael ikka juhtub. Ning l..l ja aktiivne abistaja püüdis teda takistada. Head soovides muidugi. Joostes kiirustajale järgi, tagant otsa ning talle peale, temast tugevasti kinni haarates. Tulemus? Kukkusid mõlemad. Ja just perrooniservalt alla. Õnneks perrooni ning rataste vahele, nii et keegi õnneks ei hukkunud.
see lugu on küll vanast ajast. tänapäeval on ikka nii, et kui midagi juhtunud on, siis kõik jooksevad ikka kokku, moblad kätte ja filmima. abi pole vaja anda, sest sotsiaalmeediasse on vaja äge klipp laadida.
KOMMENTAARID (79)