Tudengid meisterdasid reisilennukiga võrdväärse drooni

Lennuakadeemia riistapuu ei ole mingi laiatarberiist, vaid on otsast lõpuni kokku pandud tudengite poolt. Kahe ja poole kilo raskuse ning kuue mootoriga multikopteri isetegemisel on pragmaatiline põhjus. „See on töökindel, transponder on päris kallis ja me ei taha, et sellega midagi juhtuks,“ räägib Eesti lennuakadeemia õppejõud Margus Sammelsaar.

Tudengidroon on edukas katse – mehitamata õhusõiduki külge kinnitatud transponder edastas signaali hästi. „Edaspidi tuleb transpondrit proovida kindlasti suurema ja kiirema mehitamata sõidukiga, näiteks väiksema lennukiga,“ lisab Sammelsaar, et töö on alles alguses. Eelmisel kevadel valminud multikopter sai transponderi ja raadioloa tänavu kevadel.

Lennuloa ja raadiokutsungi saamise eelduseks sõlmitud lennuakadeemia ja lennuameti kokkulepe kehtib ainult Eesti piires. „Lätti me oma drooniga lennata ei tohi,“ muigab Sammelsaar. „Läti lennujuhid ei saaks aru, mis riistaga on tegu.“

„Meie lendude ajal olime lennujuhiga ühenduses telefoni teel, transponder edastas signaali ja see muudabki õhusõiduki lennuliikluses võrdväärseks teistega,“ ütleb Sammelsaar. „Lennunduses on esmane ohutus ja seepärast küsisime iga kord lennuametilt luba, kas me võime lennata. Probleeme ei olnud, droon oli õhus akadeemia õppelennukitega samal ajal, kõik toimis.“

Euroopa kord ei ole ühtne

Sammelsaare hinnangul ei ole droonidega seonduvat vaja kuigi palju reguleerida, sest tavakasutajad on üsna hästi informeeritud, kus ja millal tohib lennata ning kellelt luba küsida.

Lennuameti kommunikatsioonijuht Marelle Pihlak ei ole nii optimistlik. „Senine suhtlus droonilennutajatega näitab, et selgitustööd tuleb veel palju teha,“ ütleb Pihlak. „Meil on seni olnud väga hea koostöö drooniaktivistidega, kes ka omalt poolt panustavad teadlikkuse tõstmisse. Kahjuks lennutatakse droone tihti ohutusreegleid järgimata – seades ohtu inimesed ja vara enda ümber.“

Lennuamet on välja töötanud droonide kasutamise juhendi, mida droonimüüjatel tungivalt soovitatakse ostjatele jagada. Juhendi leiab ka lennuameti kodulehelt.

Pihlaku sõnul reguleerib iga riik ise oma territooriumil droonidega lendamist ning praktika on riigiti väga erinev.  „Valdavalt on piirangud droonidele seotud lennukõrguse ja nende massiga,“ räägib Sammelsaar. „Eestis võib vabalt lennutada kuni 150kiloseid mehitamata õhusõidukeid, kuid mitte kõrgemal kui 150 meetrit ja kindlasti mitte lennuväljade lähistel.“

Näiteks Rootsis on kaameraga droonide lennutamine üldse keelatud, teab Sammelsaar rääkida. Põhjuseks pole mitte lennuohutus, vaid eraeluliste andmete kaitse – äkki piilud naabri aeda. Muide, ka Eesti droonide kasutamise juhendis on kirjas, mida tohib teha õhust võetud pildiga ja mida mitte.

Infot teiste riikide regulatsioonide kohta saab mehitamata lendude organisatsiooni JARUS kodulehelt. Pihlaku sõnul peaks Euroopa Liidu ühtne droonide kasutamise kord valmima järgmisel aastal.

Kiirustavad aeglaselt

Sammelsaare sõnul erafirmad droonivaldkonna vastu veel suurt huvi ei tunne, kuid arvestades tehnoloogia arengut, jõuab see aeg kätte pigem varem kui hiljem.

„Eestis tuleb ilmselt esimesena jutuks elektriliinide inspekteerimine drooni abil,“ sõnab Sammelsaar. „Elektriliine on kõikjal, ka lennujaamade läheduses ja lennuliikluse aladel. Elektrikatkestuste puhul tuleb kilomeetrite kaupa liine kontrollida, praegu saab seda teha ainult mööda maad.“

„Ma arvan, et Eestil on drooninduses eelis,“ sõnab Sammelsaar. „Kõik lennuakadeemia küsimused ja lahendused edastame lennuametile ning me saame neis asjades rahulikult läbi rääkida. Droonidega seotud küsimused on lennuametile juba tuttavad,“ kiidab õppejõud oma kooli.

„Eesti lennuakadeemiaga on meil hea koostöö,“ kinnitab ka Pihlak ja lisab, et neil on selles valdkonnas teisigi häid koostööpartnereid.

Kuigi lennuakadeemia katsetused on edukad, tahavad nad Sammelsaare sõnul edeneda rahulikult.  „Lennundus on selline ala, et kui midagi ära käkid, siis teist võimalust enam ei anta,“ sõnab Sammelsaar. „Riigi- ja haridusasutusena ei saa me endale eksimust lubada. Kui droon kukub alla või kedagi vigastab, siis võib kogu valdkonna areng pikaks ajaks seisma jääda.“