VAATA GRAAFIKUT | Laulupidu peetakse tavaliselt vihmase ilmaga, ilmselt ka tänavust pidu (2)

"Sel soojal ja päikesepaistelisel hommikul olid meie vana pealinna tänavad otsekui uuesti nooreks saanud," poetas ajaleht Nõukogude Õpetaja kohustusliku nõukogulikku tekstimassiivi sisse lausejupi 1962. aasta 1. juuli ilma kohta. Ilmateenistuse andmetel jagus päikesepaistet vaid mõneks tunniks, sooja oli mõõdukalt ja sadas hoovihma.

"Näib, nagu ei peaks ilmataat laste ja nende õpetajate vaeva millekski. Ligi kaheksapalline tuul tuhistab rannateel ja logistab lauluväljakul võimendusseadmeid. Madalad vesised pilved ähvardavad iga hetk valanguga. Noorte peorõõm peab võitlust jaanipäevaste ilmatraditsioonidega," kirjutas toonane Nõukogude Õpetaja 1967. aasta jaanipäeva ajal peetud teise noortepeo kohta.

"Olgugi et ilmataat oli lastega seekord pahuksis või nagu täiskasvanud ütleksid: olgu vanajumal mis ta on, aga tantsumees pole ta küll (ka viimase peo kastis ära!)," lõpetas Sirp ja Vasar reportaaži 1972. aasta noorte tantsupeost. "Kaheksa tunni võrra jäi meil vihma pärast harjutusaeg lühemaks," ütles tantsupeo üldjuht Alfred Raadik samale lehele. Kui tantsupeolised said vett kõvasti, siis lauljaid vihmast säästeti.

"Otsekui pilve kiskuvat ilma ja esimesi vihmapiisku trotsides kostsid viisid veel reipamalt, veel rõõmsamalt. Tuju tõstis A. Regi "Fanfaaride marss" – ja ega äraminejaid palju olnudki," kirjutas Sirp ja Vasar 1977. aasta juulikuu esimestel päevadel peetud noortepeo kõledast ilmast.

"Kui reedel tibutama hakkas, ütlesime – "Marupolkaga" tantsime vihma taevasse kinni. Jäigi,“ iseloomustas tantsija Priit Karjus ajalehele Sirp ja Vasar 1982. aasta peo ajal olnud kõledat, kuid kuivana püsinud suveilma.

"Midagi väga erandlikult ilusat oli selles laste laulu- ja tantsupeos – jah, isegi ilm juhtus seekord olema erandlikult ilus, nagu olnuks seegi laulupeo komisjoni otsustada," kirjutas Sirp ja Vasar 1987. aasta perestroika aegsest noortepeost, mis sai eelmistest palju mõnusama ilma – sooja ja päiksepaistelise.

"Vihmaga ei osata meil kohe kuidagi arvestada," kurjustas Õpetajate Leht 1993. aastal peokorraldajatega. "Seegi kord leotati dirigente sajus. Kes mõtleks välja mooduse, kuidas dirigendipuldi kohale kiiresti paigaldada läbipaistev vihmakaitse?" Taasiseolemise teisel aastal peetud noortepidu kostitas taevas isegi rahega ja kuigi tantsupeo etendused pääsesid suuremast sajust, siis laulupidu sai selle eest vett pangega.

"Vihm on laulupeoga ikka kaasas käinud ja seegi lõppes vihmasajuga võidu,“" kirjutas Postimees 1997. aasta noortepeo finaalist, mis õnnestus pidada peaasjalikult kuiva ilmaga.

"Noorte tantsu- ja laulupidu peeti suures osas küll vihmasajus, kuid vahepeal suutsid 21 000 last isamaaliste laulude abil vikerkaare taevasse võluda,“ kirjutas Õhtuleht 2002. aasta vihmasest peost.

„Ilus ilm tõi noorte laulupeole rohkelt publikut,“ ütles 2007. aasta 1. juuli Postimehe pealkiri, sest nii see kui ka järgmine pidu said ilmataadi õnnistusel Eesti kohta haruldaselt kauni ilma.

"Eesti hümn pani hiigelväljaku vakatama ja õhtuks veidi taandunud palavus lubas lõõgastunult avapidu jälgida," kirjutas Õhtuleht 2. juulil 2011. aasta täiesti erakordseks osutunud peo kohta, sest liiga tegi palavus. "Siin-seal puhkas mõni väsinum lapsuke, mõnel lapsel olid palavusest põhjustatud vaevused."