Aasia ekspert: tänane immigratsioon on köömes, Trumpi kliimapoliitika jätkudes tahavad Eestisse tulla miljonid (55)

"Sel nädalal tekitas Eesti meedias palju furoori, et sisserände piirarv on juba poole aasta peal täis. Ma arvan, et kvoot võiks olla veidi suurem, aga ära kaotada, nagu mõned pakkusid, seda ei tohiks. Täna tullakse Eestisse valdavalt kas hästi makstud tööle, õppima, või nagu mina ise – elutempo ja keskkonna pärast," rääkis Aminul Islam.

"Eesti ei pea lahendama harimata sisserändajatega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme. Mitme teise Euroopa riigiga võrreldes on see õnn, millest siin tegelikult aru ei saada," lisas ta.

Eesti arutelusid jälgides jääb lektoril mulje, et migratsiooni põhjustena nähakse ennekõike tungi parema palga järele ja sõdu lähteriikides. Need on olulised tegurid, aga 21. sajandi kõige suurem inimmasside liigutaja saab olema kliimamuutus.

"Kui globaalne keskmine temperatuur peaks tõusma neli kraadi, siis muutuvad elamiskõlbamatuks suured alad Indias ja mujal Lõuna- ja Kagu-Aasias. Seal elab aga miljardeid inimesi," tõi jätkusuutliku arengu lektor välja.

 Kliima soojenemine toob kliimapagulased

Mõnekraadiline temperatuuritõus muudab õppejõu hinnangul kõrbeks ka Lõuna-Euroopa ja enamiku USA-st. Maailma viljaaitadeks saavad tänasest märksa soojemad Kanada, Põhja-Euroopa, Siber ning mõne mudeli järgi ka jää alt vabanev Lääne-Antarktika. Hõreda asustuse, ohtra põllumaa ja põhjaveega Eestist saab uus Kreeka - nii sooja ilma kui saabuvate põgenike mõttes.

"Kliima soojenemise prognoosimine on tänamatu töö, aga arvestades USA valitsuse viimase aja hoiakuid, pole üldse võimatu, et sellised muutused toimuvad järgmise paari inimpõlve jooksul," ütles ekspert, viidates USA president Donald Trumpi otsusele taganeda Pariisi kliimaleppest.

"Mida teevad sel sügisel esimesse klassi minejad, kui nende viiekümnendal sünnipäeval tahab Eestisse asuda mitu miljonit kliimapõgenikku Itaaliast Indiani?" ärgitas ekspert mõtlema.