EMilt kahe medaliga naasev Peeter Olesk kinnitab, et võib heal päeval olla ka maailma parim (1)

"Lihtsalt on vaja õigel ajal õiges kohas olla ja ära vormistada. Kui olümpiakiirlaskmist vaadata, siis finaal on praktiliselt lotomäng, et kuidas kellelgi,“ märgib Olesk ja kinnitab, et olenevalt päevast võib ta tolle ala finaalis olla nii esimene kui ka kuues.

Möödunud nädalal oli ta olümpiakiirlaskmises EMi finaalis teine, täna lisas Olesk oma kollektsiooni täiskaliibrilise püstoli harjutuse pronksmedali. Esiti puhkeb ta naerma, kui küsida, kas nüüd on vaja tasapisi suurema auhinnakapi peale mõtlema hakata. "Ega need medalid nii palju ruumi ka ei võta," ütleb ta lõbusalt.

Tänase võistluse kohta ta pikka juttu ei teinud. "Läks jälle hästi! Üldjuhul sellise tulemusega (580 silma - M.T.) kolme hulka ei pääse, tavaliselt oleks paari silma peale vaja," tunnistab Olesk, kes enamasti treeningul täiskaliibrile ei keskendu, sest see pole olümpiaala.

Kui erinevad need kaks ala sportlase vaatevinklist üldse on? "Ikka täielikult. Olümpiakiirlaskmine on puhtalt tehnika peale, täiskaliiber on pigem aeglase loomuga inimeste jaoks. Seal pole tempot väga palju taga.“

Ideaalsest EMist (igalt alalt medal) jäi Oleskil puudu imevähe, sest võistkondlik pronksmedal kaotati Venemaale võrdse tulemuse juures vaid sisekümnete lugemisel. "Eks ta ikka kripeldab, medal oli päris lähedal. Aga selline see laskesport kord on, midagi ei ole teha."

Tegelikult on juba kahe autasuga naasmine suurepärane saavutus. "Ega otseselt midagi välja ei hõisanud, aga sisimas väike lootus oli," sõnab ta tagantjärele EMi ootuste kohta.

Medalite vahest suurim väärtus on teadmine, et ühes treener Ranno Krustaga ollakse õigel teel. Niisamuti suurendavad autasud motivatsiooni alaga edasi teha. 

Ühes tänasega on Oleski hooaeg lõppenud ning ees ootab auga välja teenitud puhkus. Aga enne on vaja pidada üks korralik medalipidu. Sportlane ise lausub tagasihoidlikult, et "eks natuke tuleb ikka tähistada".