Venemaa vassib Süürias langenud sõjaväelaste arvuga (11)

Venemaa, USA ja mitu teistki riiki teevad siiamaani suuri jõupingutusi Süüria olukorra pööramiseks enda kasuks ning eriti pingutab selles osas Venemaa.

Pole teada, kui palju on Venemaa saatnud Süüriasse oma sõjaväelasi. Ka hukkunute arvu kohta on mitmesuguseid andmeid. Teatavasti on Venemaa president Vladimir Putin kuulutanud info sõjaväe isikkoosseisu kaotuste kohta riigisaladuseks.

See on aga kindel, et Venemaa osaleb Süüria sõjas üha tugevamalt, sest Reutersi teada hukkus viimase seitsme kuu jooksul Süürias rohkem venelasi, kui eelnenud 15 kuu jooksul.

Augusti alguses puhkes suur tüli Venemaa ja agentuuri Reuters vahel. Nimelt tegid ajakirjanikud kindlaks, et sellel aastal on Süürias hukkunud vähemalt 40 venelast, samal ajal kui Venemaa kaitseministeerium väidab hukkunute arvuks vaid kümme.

Reuters kogus andmeid hukkunute sugulastelt ja sõpradelt, aga samuti Süüria kohalikelt elanikelt. Seejuures õnnestus enamik hukkumisi kinnitada mitme allika põhjal. Veel olevat Reutersil tõendeid selle kohta, et surmasaanute hulgas oli 21 palgasõdurit ja 17 sõjaväelast, kusjuures ülejäänute staatust ei õnnestunud välja selgitada.

Käib teadlik võltsimine

Usaldusväärsetest allikatest pärinevatel andmetel on Süürias hukkunud sõjaväelaste komandörid tahtlikult ja teadlikult võltsinud (arvatavasti kõrgemate ülemuste heakskiidul) surmasaanute statistikat. On teada, et hukkunute perekondadel on kästud sanktsioonide ähvardusel vaikida. Reuters rääkis ka Süürias hukkunud sõjameeste salamatustest ja -haudadest.

Venemaa kaitseministeerium ja Kreml lükkasid Reutersi andmed loomulikult ümber, nimetades neid algusest lõpuni valelikeks. Veel tituleeriti Reutersi infot tellimustööks ja teadlikuks petujutuks. Siiski möönis presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, et Süürias võivad tegutseda Venemaalt pärit vabatahtlikud, kuid neil polevat mingit seost kaitseministeeriumiga.

Sõjaväebaas veel pooleks sajandiks

Middle East Monitor kirjutas eelmisel nädalal, et Süüria politoloogi Ahmed Al-Masalma sõnutsi on Süüria territoorium jagunenud mitmeks piirkonnaks. President al-Assadi armee kontrollib vähem kui 20% Süüriast, Iraani jõudude käes on 7%, Assadi vastu võitlev Vaba Süüria Armee valdab 30%, Venemaa 2% ja kurdid 20% territooriumist. Ülejäänud Süüria kuulub Islamiriigile.

Venemaa kaitseministri asetäitja Dmitri Bulgakovi sõnutsi on juba ligi kaks aastat venelaste käsutuses olevas Hmeimimi lennuväebaasis loodud kogu taristu inimeste normaalseks elamiseks ja puhkamiseks. Lisaks pikendati Süüria ja Venemaa vahel juuli lõpus kokkulepet, millega jääb Hmeimimi baasist teatav maatükk Venemaa kätte veel 49 aastaks.

Juba varem sai Venemaa Süürialt oma käsutusse ka osa sõjaväebaasist Tartusi sadamalinnas. Kokkuleppe järgi tohib Venemaa paigutada Tartusi baasi kuni üksteist sõjalaeva, sealhulgas tuumaseadmetega aluseid.

Süüria on venelastele omamoodi treenimiskoht, kus saab katsetada sõjapidamismeetodeid ja uusi relvi ning isegi siis, kui midagi nihu läheb, ei tule sellest väga suurt pahandust. Venemaa õhu- ja kosmosevägede juhataja Viktor Bondarev pole seda küll otse välja öelnud, kuid vihjamisi küll. Bondarevi sõnutsi on sõjaväelendurite ettevalmistamist Venemaal juba muudetud Süüriast saadud hindamatute kogemuste tõttu.

Kolm vooru salakõnelusi

Eelmisel nädalal jõudis ajakirjandusse info, et enne G20 tippkohtumist Hamburgis pidasid USA, Venemaa ja Iisrael  salakõnelusi Süüria asjus. 7.–8. juulil toimunud tippkohtumisel sõlmisid Trump ja Putin kokkuleppe vaherahu kehtestamisest Daraa, Quneitra ja as-Suwayda kubermangudes. Vaherahu jõustus 9. juulil.

Kolmevoorulised salakõnelused peeti Jordaania pealinnas ja ühes Euroopa pealinnas. Lõpuks oli kõige pettunum Iisrael, kes ei jäänud kokkuleppe lõppvariandiga rahule. Iisraeli pahandas näiteks asjaolu, et dokumendis ei nõutud Iraani sõjaväelaste lahkumist Süüriast. Ka Jordaania toetas Iisraeli, sest temagi meelest on Iraani mõju tugevnemine Süürias väga ohtlik. 

Ka ÜRO julgeolekunõukogu tegeles salastamisega. Nii toimus Venemaa algatusel kinnine istung, millel Venemaa informeeris nõukogu liikmeid Süüria deeskaleerimistsoonide (julgeolekutsoonide) loomise protsessist. Teada on nii palju, et kaks deeskaleerimistsooni Süüria kaguosas ja Damaskuse eeslinnas juba enam-vähem tegutsevad ning kolmas asub Homsi linnast põhja pool. 

Kolmanda tsooni rajamiseks sõlmisid Vene sõjaväelased kokkuleppe Süüria valitsuse ja opositsiooniga mõni nädal tagasi Kairos. Sellesse tsooni peaksid kuuluma 84 asulat, kus elab 147 000 inimest. Korda hakkab tsoonis pidama Vene sõjaväepolitsei ning loodud on juba kaks kontrollpunkti ja kolm vaatlusposti.

Varasemate kokkulepete alusel tuleb luua veel neljaski tsoon, asupaigaga riigi loodeosas Idlibi kubermangus.