Sellest mõnest lisapuhkepäevast aastas nüüd õnne meie õuele tulek vaevalt et sõltub. Asi on suhtumises. Riigikogu liikmed puhkavad terve õndsa suve läbi, kuigi ametlikku puhkust neil tegelikult polegi. Rahvas aga võib laisaks minna, kui ta liigsete hüvedega üle külvata.
Äsjases intervjuus kurtis Heldur Meerits, et palgad on küll kasvanud, kuid tööviljakus pole järele tulnud – palgakasv on tulnud ettevõtete kasumi arvelt. Kellele selline jutt küll adresseeritud peaks olema? Raske uskuda, et kapitalisti kasum kasvaks hüppeliselt, kui töötaja hakkaks konveieril mutreid mitu korda kiiremini kinni keerama. Sest kuskil tuleb ette inimvõimete piir.
Seega on küsimus tootmise kaasajastamises. Ja küsimus läheb bumerangina Meeritsale endale tagasi: mida on Meerits ise koos oma sõpradega teinud tööviljakuse tõstmiseks? Oleks mõistetav, kui madalat tööviljakust nendiks mõni majandusteadlane. Aga miks hädalavad praktiseerivad kapitalistid? Kes keelab neil tööviljakust tõsta?
Kommentaarid