Rail Balticu analüüsi 4,1 miljardi euro vead on toonud esimese kohtuasja (49)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) keeldub selle teemal avalikkusele selgitusi jagamast ning dokumente avalikustamast. MTÜ ARB on sellise ebaseadusliku tegevuse vaidlustanud Tallinna Halduskohtus, kes on teinud MKM-le ettepanku sõlmida ARB-ga hiljemalt 25. septembriks 2017 kokkulepe.

„EL-i  rahaeraldused projektidele ei ole kingitus, vaid kohustus rahasaajale lubatud tööd nõuete kohaselt ja tähtaegselt teha. Vigaselt, tähtaegselt tegemata töö või veel hullem – tahtlik pettus- toob kaasa eraldatud raha tagasinõude,“ rõhutab Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.

Näiteks maakonnaplaneeringutele raha taotlemisel usaldati ametnikke, kes lubasid planeeringud valmis saada hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Tähtaegselt valmimata töö tekitas Eesti maksumaksjale 1,5 miljoni eurose lisakulu, sest nüüd tuleb EL-st saadud raha eestlastel tagasi maksta.  

„Praegu meie poolt küsitud salastatud dokumendid võivad näidata Rail Balticule sada korda suuremaid riske kui seni EL poolt tagasinõutud summad,“ ütleb Priit Humal. „RB Rail AS, kui Lätis registreeritud äriühing, on efektiivne viis dokumentide varjamiseks. Kahjuks puudub ettevõttel avalik dokumendiregister ning seaduslik kohustus kirjadele vastata.“

„Tasuvusanalüüside vigadel on kaks poolt. Esiteks nad muudavad projekti EL-i jaoks abikõlbmatuks ja  tekitavad riski, et üle ühe miljardi suurused EL toetused tuleb Eesti Vabariigil tagasi maksta. Kuid veelgi olulisem, siinsed maksumaksjad ei saa seda, mida on lubatud. Liiga kalli projekti jooksvad kulud kujunevad aastate jooksul mitu korda suuremaks kui loodetav EL „kingitus“, ütleb üks 4,1 miljardilise vea avalikustanud vahatahtlik ekspert Karli Lambot.

ARB on saatnud küsimused RB tasuvusanalüüsi vigade kohta ka Euroopa Komisjoni, kes oma vastuses ootab, et RB Rail AS tõstatatud küsimusi selgitaks. Seni RB Rail AS tasuvusanalüüsi vigasid sisuliselt kommenteerinud ei ole.