See õudusunenägude (pigem nagu sundunenäod) asi on ilmselt levinud asi ülepingutuse korral. Ma ise käisin mägedes kümme päeva ja oli ka roppraske. Mägin seejärel kaks nädalat absoluutselt igal öösel unes, et ma pean nüüd sinna kivini jõudma ja nüüd sinna tippu ja siis sinna ja siis tänna.. Väga hulluks minemise tunne, et kas nii jääbki olema. Aga kahe nädala pärast asi õnneks taandus. Halb uudis ilmselt kõigile neile, kes unenägudest mingit maagiat otsivad - ilmselgelt on unenäod mõjutatud alateadvusest ja emotsioonidest.
Istun arvutis vahel nii öelda nädalased tsüklid.See on lihtsamaid tegevusi pisikeste mööndustega et tagumik hakkab kasvama ja nõrgaks jääb-Aga kindlasti palju lihtsam kui pingelist rasket füüsilist tööd teha.Enamus inimesi lihtsalt vaimselt ja füüsiliselt ei pea vastu rasketel töödel.On näha ,et vaim hakkab murduma juba kolmandal päeval. Tullakse tööle tervete inimestena ja kolmandal päeval saab aru juba ,et inimesega pole enam endine seis.
Selle ultraspordi jutu peale meenub üks tuntud näidend,kus Ivan Orav kiitleb kuidas tema läks veel 80 aastaselt tihtipeale jala Tallinnast Tartusse. Selle peale Lennart küsib : a mis mõte sel oli siis....?
Mulle meeldivad ausad inimesed. Vähemalt sai ära öeldud ,et kontoritöö on lihtne,ja see lihttöö on selgelt ülemaksustatud,võrreldes palju pingelisemate töödega.Valin valitsuse kes hakkab neid asju ümber hindama ja korrektuure tegema.Seniks hoian ebaõiglasest maailmast eemale.
Ma ei taha end inimesena hukka lasta minna,maailma vaade muutub tahes tahtmata võltsiks.On olnud elus olukordi kus see lihtsa töö tegija tuleb juurde ja hakkab rääkima mida ta kõik on ära teinud ja mida ta omab,mul on sel hetkel tõesti sisimas tahe astuda ta varvastele ja oksendada talle sülle.Nii võlts lihtsalt on sellist jama hakata tõepähe võtma.
KOMMENTAARID (10)