Marc Gasol (viskel) tabas veerandfinaalis ka raskeid viskeid. (AFP)

Hispaania korvpallikoondis tõestas taas, miks nad on Istanbulis jätkuva EMi suurimad kullasoosikud. Veerandfinaalis oldi mängeldes 84:72 üle Saksamaast. Esimest korda näitas turniiril oma tõelisi oskusi keskmängija Marc Gasol, keda võib viimaste klubihooaegade põhjal pidada EMi kõrgeima tasemega korvpalluriks.

Mullu NBAs Memphis Grizzliesi särgis esmakordselt kamaluga kolmepunktiviskeid üritama hakanud Gasol hoidis uut relva seni vaka all, aga sakslaste vastu tabas ta kaugelt kuuest neli. Neist kolm sündisid kolmandal veerandajal, kus 215 cm pikkune vägilane viskas kokku 18 punkti. Lõpuks jäi tema arvele 28 punkti, 10 lauapalli ja 4 resultatiivset söötu. Pau Gasol toetas nooremat venda 19 punktiga, Sergio Rodriguez tõi 11 punkti ja 7 korvisöötu. Otsustavaks saigi kolmas periood, mille hispaanlased võitsid 31:20.

„Mu vend tegi uskumatu mängu, aga olime kohati kaitses päris teravad. See meile võidu tõigi. Isegi, kui visked eriti ei taba, annab hea kaitse meile alati võimaluse võita,“ ütles Pau Gasol pressikonverentsil.

Hispaania kogenud juhendaja Sergio Scariolo teadis, et Saksamaa mängu halvamiseks tuleb pidurdada nende suurimat staari Dennis Schröderit. Arvata oli, et Ricky Rubiol ja eriti Sergio Rodrguezil võib selleks energiat napiks jääda ja tõhusat abi osutas Atlanta Hawksi mängujuhi katmisel Valencia pallur Joan Sastre.

201 cm pikkune mitmekülgne äär tegigi oma minutid korralikult ära ja panustas lisaks kolmele vaheltlõikele kaheksa punktiga. Schröder viskas küll Saksamaa resultatiivseimana 27 punkti ning jagas 8 resultatiivset söötu, aga patustas 7 pallikaotusega ja pääses vabaviskejoonele vaid ühel korral.

Sakslaste kirstunaelaks kujunes kehv tabavus kaugelt, sest 22 kolmepunktiviskest tabati vaid 6. Viimasest neljast EMist kolmel triumfeerinud Hispaania sama näitaja oli 25st 10.

***

Hispaania vastaseks tuli Sloveenia, kes alistas emotsionaalses heitluses Läti 103:97. Pidamata on veel kaks põnevat veerandfinaali. Täna kell 18.45 lähevad vastamisi Kreeka ja Venemaa ning 21.30 Serbia ja Itaalia.

Vahest kõige huvitavamas seisus on Kreeka. Mäletatavasti alustasid kreeklased turniiri mannetult ning alagrupist pääseti edasi alles tänu viimase vooru võidule Poola üle. Kaheksandikfinaalis pandi Leedu aga korralikult paika ja seni küsitavaks hinnatud sisekliima peaks hoobilt paika loksunud olema.

Venemaa vastu peaks kreeklaste mänguplaan lihtne olema – seni keskmiselt 23,7 punkti visanud ja 6,7 resultatiivset söötu jaganud Aleksei Šved tuleb rajalt maha võtta.

„Meil on parimad võimalused siis, kui mängime rahulikult ja keskendunult. Peame vähendama pallikaotuste arvu ja rütmi enda valdusse saama. Šved tuleb ülejäänud mängijatest ära lõigata. Aga see on kahe otsaga asi – kui keskendume ainult ühele või kahele pallurile, võivad esile tõusta venelaste head snaiprid. Peame kõigi suhtes tähelepanelikud olema,“ rääkis Kreeka peatreener Kostas Missas kohaliku alaliidu kodulehele.

Venemaa tõestas kaheksandikfinaalis Horvaatiaga, et kehvema kaitsega meeskond suudetakse ribadeks tõmmata ja horvaatide tagaliin ei leidnud 27 punkti ja 12 tulemuslikku söötu toonud Švedi vastu mingit rohtu. Kostas Sloukas ja eriti Nick Calathes võiksid teoorias Švedi paremini ohjeldada, aga Missase mõttekäiku jätkates võib liidri asemel hoogu minna näiteks vanameister Vitali Fridzon, kes on turniiri edenedes aina paremasse vormi tõusnud.

Serbia ja Itaalia vastasseisus kannavad kerget soosikukoormat serblased, kelle koosseis on paberil ühtlasem. Samas tehti senine parim esitus alagrupi esimeses voorus Läti vastu, hiljem pole Serbia enam tohutut muljet avaldanud. Seega võib Itaalia üllatavalt tihe kaitse neile kindlasti probleeme valmistada. Teisalt pole mõtet Itaalia selgest võidust Soome üle tohutuid järeldusi teha, sest kaheksandikfinaalis olid soomlased terve meeskonnaga alla arvestust.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis