ka president Pätsi matmiskoha otsisid Venemaal üles mingid endised kaks KGB-žnikut. Kui ma õieti mäletan, siis keegi Timusk ning veel keegi tema kolleeg.. Seega tähtis on, mida tehakse. See kes seda teeb, on siiski teisejärguline.
Kas oli siis Ordu silmis tegemist suure võiduga? Tänase Läti territooriumi vallutamiseks kulus ordumeestel ca 100 aastat, Eesti alade vallutamiseks aga vaid 20 aastat.
Küsisin vaid aastatele toetudes. Vahe ju 5 kordne.Meinhard astus Ükskülla 1186 aastal ja viimane lätlaste kindlus Sidrabene langes 1290 aastal 1208 lätlaste ja sakslaste sõjavägi Lõuna-Eestis.1228 aastaks on Eesti alad vallutatud.
Tookord polnud üldse mingit "Läti territooriumi". Lätlaste asuala oli vaid Latgale, tänase Läti idaosa, mis pea kohe käpad püsti ajas ning ordut teenima asus. Riia ümbrus kuni Eestini oli liivlaste asuala, Liivimaa. Ning Kuramaa oli kurelaste jagu. just nemad pidasid sakslastele kõige kauem vastu. Põhjakurelased alistusid 1230.a, mõned lõunapoolsed hõimud pidasid vastu kuni 1267.a. Kui rääkida ordu raskustest, siis kõige visamalt panid vastu lääne-leedulased, žemaidid. Žmuidimaad ei õnnestunudki rüütlitel vallutada. Ja kui õnnestuski seda ajutiselt hõivata, siis löödi nad sealt peagi taas välja. Ilma Zmuidimaataˇjäigi Baltimaade hõivamine poolikuks, sest et ei õnnestunudki luua maismaaühendust Preisimaa ning Liivimaa vahele. Seega jäi piiratuks ka saksa kolonistide saabuine, sest laevaõit oli kallis lõbu. Ei olnud saksa talupoegadele taskukohane. Seega jäidki Eesti ning Läti ala saksastamata. Erinevalt Preisimaast, mis saksastati juba kolme sajandiga.
Eesti alasid ründasid lõunast saksa ordu, põhjast ja läänest taanlased ja rootslased ja vahel idast ka venelased. Eks vallutamise kiirusele aitas kaasa ka see, et lätlaste aladele oli loodud tugev sillapea ning lätlasi ja liivlasi kasutati sõjasulastena. Enamasti oli sakslaste eestlaset vastu tulekul lätlasi ja liivlasi sakslaste poolel rohkem sõdima aetud, kui sakslasi endid oligi.
Teatavasti viidi lembitu maharaiutud pea kui võidumärk Riiga. Sest oli ta ju vaenlaste lahingus langenud väejuht. siit tekibki oluliseim küsimus, kas see pea visati roiskuma hakates lihtsalt minema või otsustati kolp kudedest puhastada ja see võidutrofeena säilitada. Võimalik on nii üks kui teine variant. Oluliseim on ehk see, kui kõrgeks need rüütlid seda võitu hindasid. Seega ka võidetud vaenlaste pealikku. Juhul, kui see siiski säilitati, siis on selle Poola sattumine üsna loogiline. Teatavasti liitus Mõõgavendade ordu Saksa orduga, nii et ordu kõrgeim peakorter asus edaspidi Marlborki kindluses, hilisema Königsberg kandis, kuhu võidi ka hinnalisemad trofeed hoiule saata. Teatavasti kaotas võimas ordu sõja Poola kuningriigile ning muutus selle vasalliks. Ja mõne aja pärast sai selle valdustest Poola kuningast vasallsõltuvuses olev üsnagi autonoomne hertsogkond. Keskusega Königsberg. Hilisem Ida-Preisimaaa. On täiesti võimalik, et ordu lagunedes sattusid selle trofeed ning reliikviad Poola võimukandjate, kloostrite ning kirikute valdusesse.
KOMMENTAARID (10)