Liigume
26. september 2017, 10:00

Regiina väljakutsed UJUMISTRENNIS

Ärkasin hommikul 5:50 ilma kellata, kiirelt riidesse ja sööma, et õigeks ajaks ujuma jõuda. Mul ei ole raske hommikul ujuda aga joosta on päris raske. Eks rolli mängib see, et ühel juhul saan kõhu täis süüa ja teisel juhul mitte ja tühja paagi pealt mina kaua ei kesta, sest mulle tundub, et olen natuke hüpoglükeemik (veresuhkru kõikumise suhtes tundlik st tühja kõhuga hakkab hirmus paha ja jõud raugeb ruttu) samas võibolla on see harjutamise küsimus? Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Kablutasin ujuma ja issand kuidas ma ikka vett armastan. Nagu lihtsalt niiiiiii mõnus on vees olla. Võiksin vist igapäev ujumas käia ja ikka jääks väheks, sest vees on lihtsalt nii hea olla. See on mulle nii kehaomane ja mõnus, et no taastus ja trenn ja meditatsioon käsikäes.  Puhas nauding…

Lisaks on nii lahe päeva tärkamist jälgida, kuidas pimedas ujulasse sisened ja iga paari otsa järelt avastad, et õues on üha valgemaks läinud. Selline mõnus tegevus, mida muul juhul eriti jälgida ei ole mahti.

Viimasel ajal, kui olen tehniliselt ujumist muutma pidanud on ujumine raskemaks muutunud  või õigemini ajutiselt oli raske. Mis tähendab nüüd emba või kumba. Kas olen tehnilised täiustused omaks võtnud ja need ei valmista mulle enam raskusi või olen tagasi pöördunud natuke valema ujumise juurde. Kuna korrektuurid, mida teha tulid olid suhteliselt minimaalsed aga pingutus neid sisse viia on olnud päris suur st aastaid harjumust on kehas tugevalt sees, siis eeldan ja loodan, et olen uued nipid omandanud. Eks tõde selgub varsti….

Aga ka mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Tänane kava nägi ühe osana ette, et pean 4X50 ujuma rinnuli käed ja krooli jalad. Rinnuli käed on konna käed ilmselt? Nii, mina siis sukeldun kenasti otsa juures ja esimese käte tõmbe juures teevad jalad automaatselt konna jalg…. No damn.. üritan uuesti… nooo fck, kuidas need jalad krooli peaksid ujuma? Järgmisena tulid delfiini jalad. Siis tuli jalgade ristsugutised ja kahtlased tõmblused jalgadega… Selline piin oli krooli jalgu tööle panna. Reaalselt see nõudis hullu pingutust. Korra tõmbasin isegi vett kurku ja läkastasin nagu mingi vigane tükk aega. 

JA SIIS taipasin, küll alles viimase otsa juures, et äkki ei paneks pead vee alla vaid ujuks pea vee peal. Asi muutus kohe väga lihtsaks. Lollus on ikka nuhtlus Edasi oli jälle vaid krool ja saigi trenn läbi. Ootan juba uut hommiku ujumist.

Loe Regina blogi https://regiinatrennijutud.wordpress.com/.