Merkel moodustab Saksamaa uue valitsuse kolmest parteist? (50)

Saksamaa senine liidukantsler Angela Merkel käis koos abikaasa Joachim Saueriga Berliinis valimisjaoskonnas pärastlõunal. Mingeid avaldusi ta hääletussedeli urni laskmisel ei teinud ja vahetas vaid mõne sõna valimisjaoskonna töötajatega. Tema suurim konkurent, sotsiaaldemokraatide juht ja liidukantslerikandidaat Martin Schulz andis oma hääle abikaasa Inge saatel hommikul kodukohas Würselenis. Ta lasi end fotograafidel koos hääletussedeliga valimisurni juures tubli minuti pildistada ning teatas rõõmsalt, et tal läheb hästi.  

Valimisjaoskonnad avati Saksamaal kohaliku aja järgi kell 8 hommikul ja suleti kell 18 õhtul. Kohe seejärel avaldati valimisjaoskondade juures tehtud lävepakuküsitluste tulemused. Konkreetsed valimistulemused selguvad alles öötundidel. Lävepakuküsitluste järgi võisid kristlikud demokraadid (CDU/CSU) arvestada 32,5%, sotsiaaldemokraadid (SPD) 20%, protestiparteina sündinud parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AFD) 13,5%, rohelised (Grüne) 9,5% ja vasakpoolsed (Die Linke) 9% häältega. See tähendab, et nii kristlikud demokraadid kui ka sotsiaaldemokraadid kaotavad võrreldes eelmiste valimistega oluliselt toetust.    

Valimispäev algas liidupresident Frank-Walter Steinmeieri üleskutsega igal juhul valima minna, sest muidu otsustavad teised riigi tuleviku üle. „Täna on Bundestagi valimised. Iga hääl loeb, teie hääl loeb. Seetõttu palun ma teid: minge täna valima. Tugevdage meie demokraatiat,“ rõhutas Saksamaa liidupresident. 

Võimalus valimistel oma hääl anda oli 61,5 miljonil hääleõiguslikul kodanikul. Neist kolm miljonit osalesid Bundestagi valimistel esimest korda. Valimiste korraldamiseks kulus riigil 92 miljonit eurot ehk 15 miljonit rohkem kui neli aastat tagasi.  

Kui 2013. aastal ületas viieprotsendilise valimiskünnise ja pääses Bundestagi vaid neli parteid, siis seekord saatis edu kuut parteid. Kristlikele demokraatide, sotsiaaldemokraatidele, vasakpoolsetele ja rohelistele lisanduvad värskelt valitud parlamendi koosseisus parempopulistid ja vabad demokraadid. Neist vabad demokraadid on tegelikult parlamendis ja ka valitsuses vanad olijad, kes eelmistel valimistel napilt alla valimiskünnise jäid. Viimati olid nad valitsuses aastatel 2009–2013 ja seda koos Angela Merkeli juhitavate kristlike demokraatidega.

Tulekul Jamaika koalitsioon?

Kui neli aastat tagasi moodustasid kristlikud demokraadid Angela Merkeli juhtimisel koos teise suurpartei sotsiaaldemokraatidega nõndanimetatud suure koalitsiooni, siis nüüd on võimalusi rohkem. Lävepakuküsitluste põhjal saaks taas moodustada kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide suure koalitsiooni. Sotsiaaldemokraadid jõudsid aga juba teatada, et soovivad minna opositsiooni. 

Teine võimalus on kolmest parteist koosnev nõndanimetatud Jamaika koalitsioon, kuhu peale kristlike demokraatide kuuluvad vabad demokraadid ja rohelised. Kuna kristlike demokraatide värv on must, vabade demokraatide värv kollane ja roheliste värv roheline, ning Merkel moodustab tõepoolest esimest korda üleriigiliselt kristlike demokraatide, vabade demokraatide ja roheliste ühisvalitsuse, siis annavad parteide värvid kokku Jamaika lipu ja sellest ka nimetus Jamaika koalitsioon. Elame-näeme.