Tartu jõuab Tallinnale järele: Tartu kahte abilinnapead kahtlustatakse korruptsioonis (5)

„Tõendid on kaalukad ja seepärast otsustasime alustada avalike uurimistoimingutega,“ sõnab Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross. „Kõige suurem kahju on see, et Tartu kui ühe mõjukama omavalitsuse juhid on olnud äraostetavad.“ Kokku võttis kaitsepolitsei eile vahi alla neli inimest. Lisaks kahele linnajuhile veel kaks ärimeest, keda kahtlustatakse abilinnapeadele altkäemaksu andmises.

Prokuratuuri teatel langetas Semilarski kahtlustuse kohaselt otsuseid, millega seoses olid tal isiklikud majanduslikud huvid. Gross täpsustas, et otsuse maht ületab 400 000 eurot, see tähendab toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses. Esimese hooga leidsid ajakirjanikud, et Semilarski süütegu võib olla seotud Tartu Lina tänava kandiga. Abilinnapea oli enne poliitikasse tulekut tihedalt seotud piirkonnas asuvate Hansa hotelliga ja ööklubiga Pattaya, mille hoone on nüüdseks otsustatud lammutada. Nende kahe vahele jääb Tartu endise nakkushaigla kvartal, mille omanikfirmat Semilarski aastaid juhtis. Vanade puumajadega kvartal on tüliõunaks omanikest ärimeeste ning Karlova linnaosa entusiastide ja muinsuskaitsjate vahel. Ühed soovivad säilitada ajaloolist  kvartalit, ärimeeste tahavad asemele ehitada uued korrusmajad. Alles tänavu augustis hävitas tulekahju pool ühest kvartali puitmajast.

„Ma võin öelda, et Lina tänava kvartaliga kahtlustus seotud ei ole,“ põrmustab Gross esmased kahtlused. Samuti ei täpsusta ta, kas Semilarski oli seotud ehitamise või lammutamise otsustamisega. Hommikuste sündmuste kohta informatsiooni jaganud Gross ja kapo pressiesindaja Harrys Puusepp ei soostu täpsustama, millist valdkonda puudutas linnamajanduse, energia ja keskkonnakaitse eest vastutava abilinnapea Semilarski pahategu. „Me ei saa praegu täpsustada seda valdkonda, sest me ei taha ühtki valdkonda määrida,“ põhjendab Puusepp vähe infot sisaldavaid vastuseid. 

Suvorovit kahtlustatakse  altkäemaksu võtmises erinevatelt organisatsioonidelt, vastutasuks lubas ta rääkida välja linnavalitsuselt toetused. „Neid ühinguid, millelt Suvorov altkäemaksu võttis, oli rohkem kui üks,“ ütleb Gross ja ei välista, et uurimise edenedes võetakse vahi alla veel mõni altkäemaksu andja. „Abilinnapea ainuisikuliselt toetusi ei määra, need otsused valmistavad ette linnavalitsuse osakonnad,“ selgitab Gross. „Aga abilinnapea saab otsuseid suunata ning mõjutada.“

Jälle ei soostu kumbki ütlema, millistesse valdkondadesse Suvorov toetusi suunas. Täpsustamata jääb ka tasu suurus, mida ta oma teenete eest nõudis, kuid suurtest summadest juttu ei saa olla. Linnavalitsus saab mõjutada vaid erakorralisi reservfondist makstavaid toetusi, mille summad jäävad paremal juhul mõne tuhande euro piiresse. Suured linna poolt makstavad toetussummad on arvestatud volikogu poolt kinnitatavasse eelarvesse ja neid linnajuhid mõjutada ei saa.

„Uurimine valimistega seotud ei ole,“ viitab Puusepp äsja olnud valimistele. „Meil oli mõistlik kahe eraldiseisva asjaga koos avalikuks minna. Kui me oleks ühe juhtumiga enne välja tulnud, oleks see kahjustanud teise kriminaalasja uurimist.“

„Kui enne valimispäeva tulla välja toore uurimisega, siis loomulikult me anname endale aru, et me ei taha rohkem valimiste protsessi mõjutada,“ jätkab Puusepp. „Need teod on seotud konkreetsete isikute, mitte erakondadega.“ Ta lisab, et nad paratamatult siiski sekkuvad poliitikasse, kuna praegu käivad kõikides omavalitsustes koalitsiooniläbirääkimised.

Puusepp ütleb, et korruptsiooniskeemid on aja jooksul muutunud keerulisemaks ja uurijatel on järjest raskem neid lahti harutada. Gross ei soovinud ennustada kui kaua kulub aega süüdistuse esitamiseks. Ta lisab, et 48 tunni jooksul alates vahistamisest otsustatakse, kas kahtlustatavad jäetakse vahi alla või mitte. Veel vähem soovib Gross ennustada, millised karistused võivad mehi süüdimõistmisel ees oodata. „See sõltub konkreetsest paragrahvist,“ ütleb Gross. „See võib olla vanglakaristus, see võib olla katseajaga vangistus, see võib olla rahaline karistus.“ 

„On selge, et kaks abilinnapead ei saa oma ametiülesandeid täita, nad peavad tagasi astuma ja seda ma nendelt ka nõuan,“ teatab  Tartu linnapea Urmas Klaas. „Aga esitatud süüdistused tulid meile ootamatult.“

Linnapea jätab vastamata küsimusele, kas tema erakonnakaaslased või praegused ja tulevased koalitsioonikaaslased võivad välja tulla teda ennast puudutavate süüdistustega. Kaotada pooleteise aastaga korruptantidena kolm abilinnapead annab vähemalt ettekäände süüdistada linnapead kehvas personalivalikus.

„Tegu on üksikisikutele esitatud kahtlustustega, linnavalitsus kui organisatsioon ei ole nendega seotud,“ jääb Klaas vankumatuks. „Linnavalitsus ja linna sisekontrolli teenistus peavad õiguskaitseorganitega tegema tihedat koostööd, et kahtlustused saaksid selgeks ja tõde tuleks välja. See koostöö peab jätkuma ka edaspidi, et selliseid olukordi ennetada.“ Linnapea lisab, et kindlasti korraldab Tartu linn oma sisejuurdluse ja võimalik on mõne otsuse ümbervaatamine. Klaasi kinnitusel kahe abilinnapea vahistamine vähemalt formaalselt koalitsiooniläbirääkimisi ei sega. Klaasi  sõnul neil kahel mehel läbirääkimiste juurde asja ei ole.

Reformierakonda kuuluv Semilarski on olnud Tartu abilinnapea alates 2014. aasta aprillist ning Keskerakonda kuuluv Suvorov 2015. aasta aprillist.  Suvorov sai äsjastel kohalike omavalitsuste valimistel Tartus 633 häält ja Semilarski 691 häält, mis tagas mõlemale koha linnavolikogus.

Pooleteise aastaga kolm abilinnapead uurimise all

Poolteist aastat tagasi teatas kaitsepolitsei, et kahtlustab Tartu abilinnapead ja sotside aseesimeest Kajar Lemberit altkäemaksu võtmises ning suures soodustuskelmuses osalemises. Lember osales petuskeemis, milles äriühingud kasutasid ühenduslüliks oleva ettevõtte nii-öelda teenuseid ning koos organiseeriti sobivaid hinnapakkumisi. Samas üritati ise võimalikult väikese omafinantseeringuga fondidest võimalikult suurt rahastust saada. Lember võib olla seotud kuni 850 000 euro väljapetmises Euroopa Liidu toetustena. 2011. aasta kevadel hakkas hargnema Tartu haridusosakonna ja linna koolijuhtide ühiselt toimetatud kinkekaardite kõrvale nihverdamise skandaal. Haridusosakonna juhataja Boris Goldman ning osakonna finantsjuhi Irina Aab panid kõrvale olümpiaadide ja viktoriinide auhinnafondi mõeldud kinkekaarte. Nende ja ka muude asjade soetamiseks vajalikke fiktiivseid arveid aitasid vormistada Kivilinna gümnaasiumi direktor Ants Serk ning kommertsgümnaasiumi juht Priit Hänni.

Tartu linn nõudis süüdlastelt tagasi umbes 160 000 eurot ja kogu skandaali tõttu pani ameti maha Tartu abilinnapea Jüri Sasi.