LGBT ühing | Riigikogu, tehke kooseluseadus korda (51)

Alustuseks juhiksin tähelepanu asjaolule, et demokraatlikus õigusriigis ei ole kombeks võtta kodanikelt tagasi juba olemasolevad õiguseid. Seetõttu on äärmiselt kahetsusväärne, et üks erakond on seadnud eesmärgiks kooseluseadus kehtetuks tunnistada. Tegemist on alatu hirmutamistaktikaga, mida rakendatakse oma rahva suhtes, kellest osa kuulub juhtumisi LGBT+ kogukonda. Selline viha õhutamine ei tohiks olla meie ühiskonnas lubatud.

Esmajärgus võtab aga kooseluseaduse kehtetuks tunnistamine ära LGBT+ inimeste õiguse ja võimaluse reguleerida perekondlikke suhteid. See jätab kaitseta nende lapsed, kes nendes peredes juba kasvavad ja ühiskonnas nagunii olemas on.

Jantlik paarkonnaseadus

Kooseluseadusele ei ole keegi välja pakkunud ka ühtegi mõistlikku alternatiivi, mis annaks LGBT+ kogukonna liikmetele turvatunde. Vabaerakond pakkus välja paarkonnaseaduse, aga seda poleks Eesti LGBT Ühing, kes LGBT+ inimeste huve kaitseb, ka parima tahtmise juures toetada saanud.

Miks? Alustuseks hõlmab seaduse väljatöötamise hea tava seaduse sihtgrupi kaasamist. Kust oleks aga võinud Vabaerakond saada teavet, millised on seaduse sihtgrupi vajadused ja soovid? Meid kogukonna esindusorganisatsioonina paarkonnaseaduse väljatöötamisse ei kaasatud. Ometi oleksime osanud osutada seaduse olulistele puudujääkidele.

Näiteks ei luba paarkonnaseadus lapsendada lapsi, kes elavad perekonnas ja kellel on tegelikkuses kaks vanemat. Seaduste ülesanne on aga reguleerida juba eksisteerivaid olukordi. Seda paarkonnaseadus oma algsel kujul teinud poleks. Ilmselgelt ei mõelnud seaduse autorid sellele, kuidas kaitsta inimeste õigusi, vaid tahtsid lihtsalt välja pakkuda alternatiivi kooseluseadusele.

Ja nii ongi meil praegu viimaks olemas kooseluseadus. See pakub meie ajaloos esimest korda nii laiaulatuslikku kaitset paaridele, kes seadust kasutada soovivad, kas või seeläbi, et võimaldab peresiseselt lapsendada. Nüüd peaks riigikogu veel võtma vastu seaduse rakendusaktid, sest nende puudumine röövib turvatunde kõigilt, kes soovivad seadust kasutada.

Paljud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise pooldajad rõhuvad sellele, et tegemist on nii-öelda halva seadusloomega. Seetõttu ikka küsitakse Eesti LGBT Ühingult aeg-ajalt, mis võiks olla lahendus – vahest sooneutraalne abielu?

Kui seadusandlik võim otsustaks, et sooneutraalne abielu on LGBT+ kogukonna peresuhete reguleerimiseks sobivam variant, oleks kogukond loomulikult selle poolt. See tagaks kõigile võrdsed õigused ja kohustused ning kindlasti oleks see odavaim lahendus, sest vajaks vaid perekonnaseaduse § 1 muutmist. Ometi pole Eesti LGBT Ühing kogukonna esindusorganisatsioonina sellist lahendust välja pakkunud, sest peab praegu pakilisemaks ja vajalikumaks juba vastuvõetud ning jõustunud seadus täies ulatuses toimima saada.

Usk kõigile

Kooseluseaduse asjus tahavad sageli kaasa rääkida ka religioossed institutsioonid. Perede õigusi reguleeriv kooseluseadus on aga ilmalikke suhteid reguleeriv seadus. Kirik ei ole selle seaduse üks osapool ja ilmalikud tehingud seda institutsiooni ei puuduta.

Ent kirikutes toimuv temaatiline diskussioon on ainult tervitatav. Eriti hea meel on näha, et nii mõnigi usuvaldkonna inimene, teiste hulgas Annika Laats on selgelt välja öelnud, et igal inimesel on õigus õnnele ja igaüks võib oma õnne ise defineerida. Kiriku varasemad väljaütlemised kooseluseaduse teemal on paraku innustanud religioosseid inimesi kujundama seisukohti vastavalt kiriku seisukohtadele ning suhtuma LGBT+ kogukonda halvasti. Ometi on ka LGBT+ kogukonnas usklikke ja nemadki soovivad tunda, et on kirikusse teretulnud.