LIIKLUS SAASTAB ÕHKU: India mees püüab end New Delhis käepäraste vahenditega saaste eest kaitsta. Foto on tehtud reedel.Foto: AFP / Scanpix
Maailm
20. oktoober 2017, 20:52

Saaste tapab rohkem inimesi kui suitsetamine või liiklus (8)

Õhu- või veesaaste tappis 2015. aastal üheksa miljonit inimest, selgub ajakirjas The Lancet neljapäeval avaldatud uurimusest. Teisisõnu suri sel aastal saaste tõttu iga kuues inimene, rohkem, kui läks teise ilma looduskatastroofi, suitsetamise või nälja pärast.

Uurimusest selgub, et õhu saastatusest tingitud tõbedesse sureb igal aastal 6,5 miljonit inimest, reostatud vee tõttu aga 1,8 miljonit. Teised saastega seotud juhtumid (näiteks kaevuritel sageli esinev kopsupõletik vms) nõuavad vähem ohvreid.

Teadurid märgivad, et üheksa miljonit on poolteist korda rohkem, kui suri sel aastal inimesi näiteks suitsetamisest alguse saanud haiguse kätte. Tegelikud arvud võivad olla suuremadki, väidavad artikli autorid, sest valiti väga konservatiivne uurimismeetod. Sealjuures on 92 protsenti saastega seotud surmadest olnud vähe või keskmiselt arenenud riikides. Saastesurmi on kõige rohkem Indias, 2,5 miljonit. Hiina troonib 1,8 miljoni surmajuhtumiga teisel kohal. Kõige hullem ongi olukord vaesemates, kuid tööstuslikult kiiresti arenevates riikides, nagu on peale Hiina ja India Pakistan, Bangladesh, Madagaskar ja Kenya, lisab telejaam France24. Samuti peavad vaesemad maad panustama rohkem saastekahjude kõrvaldamisse. Selleks kulub umbes 8,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Arenenud riikidel on see tulem peaaegu kaks korda väiksem, 4,3 protsenti.

Autorid on välja arvutanud, et maailm kaotab igal aastal saaste põhjustatud kahju tõttu 4,6 triljonit dollarit, teisisõnu öeldes 6,2 protsenti kogumajanduse produktist. Inimesed on neid arve nähes tavaliselt üllatunud, kuid peame arvestama ju ka seda, kui palju majandus kaotab, kui rahvas on saastatuse tõttu haige – nende eest hoolitsemisele kulub raha – või sureb, ütles uurimuse üks autoritest Richard Fuller. Ta juhib globaalsel saastekoormusel silma peal hoidvat organisatsiooni Pure Earth. „Levib müüt, mida rahandusministrid pooldavad: sa pead lubama, et tööstus loodust saastaks, sest muidu ei arene majandus jõudsalt. Selles väites pole tõde,“ kinnitab Fuller. 

Lanceti toimetajate Pamela Dasi ja Richard Hortoni sõnul teeb praegu kõige rohkem muret Ühendriikide soov taganeda Pariisi kliimaleppest. Paraku on USA üks maailma suuremaid õhu saastajaid, kinnitab ülevaate koostanud Deutsche Welle.