Ville Arike | Varrak leidis Permi vastu toimiva viisiku. Miks ta seda rohkem ei kasutanud? (3)

Eriti valus oli eilne allajäämine VTB Ühisliigas Permi Parmale. Tõsi, et Parma pole enam sama lahja meeskond nagu mullu, oma esimesel Venemaa tippseltskonda kuulumise hooajal. Aga ka mitte nii kõva, et Kalev ei võiks temast jagu saada. Palju niisuguseid võiduvõimalusi Ühisliigas pole.

Kaotus oli mitmes mõttes valus. Esmalt emotsionaalses plaanis. Kalev alustas hooaega küll Meistrite liiga esimeses eelringis Skopje Karpoš Sokoli alistamisega, kuid järgmist tõket Szekesfehervari Alba näol enam ei ületatud. Koduses sarjas mängiti suurte raskustega üle Rapla ja Tartu. Mängupilt ei rahulda asjaosalisi ega fänne, ning võidupunkt andnuks ses küllalt raskes seisus just tarviliku emotsionaalse laengu.

Meeskond on teatavasti olukorras, kus tuntakse puudust teravast tagamängijast. Vajadust selle olulise lüli järele on peatreener Alar Varrak rõhutanud enam-vähem igas usutluses. Ja on selge, et mängijadki ootavad „valget laeva“, siis oleks neil kõigil väljakul ka oma ülesannete täitmine lihtsam. Piisavalt kobeda CVga leedulane Martynas Mažeika ei olnud paraku see mees, keda otsiti.

Ent ka kõigi nende asjaolude kiuste ning vaatamata mängu käigus 16punktilisse kaotusseisu jäämisele oli võimalik Permi meeskonna vastu võit ära võtta. Paar minutit pärast teise poolaja algust sattus väljakule viisik, kes viskas 14 punkti järjest ja viis Kalevi juhtima. Vahetused tõmbasid hoo taas maha, kuid oli selge, et ühel hetkel tuleb neile meestele puhkust anda.

Varrakult olnuks kõige loogilisem viimaseks kuueks-seitsmeks (no vähemalt viieks) minutiks sama, toiminud viisiku taas platsile saatmine. Eile oli Kalevi üks selge probleem vastase ja mängutempo tunnetamine, millega said lõpuks hakkama just need viis mängijat: Sten-Timmu Sokk, Janari Jõesaar, Erik Keedus, Bojan Subotic ja Cedric Simmons.

Ent uuesti sai sama seltskond koos platsile alles vähem kui kolm minutit enne lõppu ning sedagi vaid paarikümneks sekundiks. Varrak uskus lõpuni Mirkovici, kuid seekord polnud tegemist trumpässa, vaid numbrikaardiga. Kui mängijate pluss-miinus näitaja pole alati kõige objektiivsem, siis eilsed numbrid olid seda küll. Mirkovic kiirustas liialt sageli ega andnud kaitses midagi juurde, tulemuseks -19 – ehk tema väljakul olles jäid vastased 19 punktiga plussi.

Varrak ütles pärast mängu, et Mirkoviciga vähemalt midagi toimus väljakul, Sokuga aga jäi pall kolmesejoone taha. Timmu ei esitanud kaugeltki oma parimat partiid, kuid kolmandal veerandil sai just tema platsil olles Simmons mitmel korral hästi korvi alla palli ja realiseeris olukorrad ka ära. Permi juhendaja Nikolajs Mazurs märkis täpselt, et neil õnnestus tempo alla lüüa ja vastasest vähem eksida ning seetõttu ka võideti.

Muuseas, viimasel kahel minutil on ju iga korvi järel võimalik mängijaid vahetada. Eile kulunuks need vahetused ära, sest kui rünnakul võiski lühike koosseis eelise anda, siis vähemalt kaitsesse tulnuks Subotic tagasi tuua. Tema +/- saldo oli lõpuks +5, Simmonsil 6, Keedusel 11, Timmul 12 ja Jõesaarel 15. Ülejäänud väljakul käinud mängijate saldo oli aga miinusmärgiga.

Õhtuleht hindas hooaja päris alguses Kalevi suvist komplekteerimistööd hindega „5-“. Seda tehes eeldasime, et põhilise „number kahe“ koht saab palju kiiremini täidetud. Teise paha üllatusena on mõni mängija jäänud oma senisest tasemest kaugele. Koondise kapten Kristjan Kangur mängis ikkagi ju veel kevadel Itaalia meistriliigas. Samuti oli põhjust loota, et suve enda ravimisele pühendanud Gregor Arbet saavutab parema vormi. Thomas van der Mars pole suutnud saavutada Raplas näidatud taset.

Mängujuhi kohal on kaks kogenud ja eriilmelist meest, Jõesaar on olnud tubli, Keedus esitas koondises häid partiisid, Suboticil on suur tugeva Aadria liiga mängude kogemus ja Simmons on korvi all endiselt efektiivne. Potentsiaali nagu oleks, kuid seni tulebki paraku kasutada ka sõna „nagu“.