Küsimus | Kuidas tagatakse koduvägivalla ohvri turvalisus tema kodus? (7)

Airi Mitendorf, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik: perevägivald on väga kompleksne nähtus, kus riskide hindamine on võtmetähtsusega. Lähisuhtevägivalla juhtprojekti keskne idee on muuta mõtteviisi ning rõhutada, et pere- ja lähisuhtevägivallas vastutab alati vägivallatseja, mitte kannatanu. Oluline on tekitada kannatanu ja vägivallatseja vahele distants, et kannatanul oleks võimalik rahulikult otsustada, kuidas vägivaldsest olukorrast väljuda. Kannatanul on soovi korral endiselt võimalik kodust lahkuda ja saada abi tuttavatelt või tugikeskusest. Varajase sekkumise käigus püüavad spetsialistid koos kannatanuga mõista olukorra ohtlikkust ja vajadusel on võimalik kodust lahkuda turvalisemasse keskkonda.

Nurmely Mitrahovitš, politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik: juhtprojekti eesmärk on võtta tähelepanu alla eri ametkondade tegevus lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel ja kaardistada, kas mingeid tegevusi saaks teha praegusest efektiivsemalt – fookuses on võimalikult kiire juhtumisse sekkumine ja ohvri kaitse. Oluline võtmesõna on koostöövõrgustik. Sellel on küllaltki palju osapooli, seega saame sekkuda mitmel rindel. Kindlasti on projekti raames oluline kirjeldada osapoolte rollid – millised on ootused ja võimalused sekkumiseks. Iga ametkond saab panustada tema pädevuse piires ja ulatuses. Kui võimalused on kaardistatud ja läbi arutatud, siis on võimalik juhtumitele läheneda võimalikult mitmekülgselt ja koos leida ka uusi lahendusi.

Eesmärk ei ole vägivallatseja kodust eemaldada, vaid kiirelt sekkuda, läheneda juhtumile terviklikult ja kaitsta ohvrit. Kehtiv korrakaitseseadus annab politseile õiguse isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral kehtestada viibimiskeeld ehk vägivallatsejal keelatakse teatud isiku läheduses või kohas viibida. Praktikas on vägivallatseja sageli vabatahtlikult  olnud nõus kodust lahkuma või ta juba on kuriteo toimepanemise eest kinni peetud.

Kuna juhtprojektiga ei muutu õiguslik raamistik ja ei lisandu võimalusi, siis politsei tegutseb samade seaduste alusel nagu seni. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ohvri kohesele abistamisele ning kui kannatanu on nõus, siis koos temaga helistatakse sündmuskohalt ohvriabisse esmase kriisinõu saamiseks. Ka praegu teeb politsei iga lähisuhtevägivalla juhtumi puhul järelkontrolli, kas telefoni teel või kodukülastusena. Seetõttu ei ole juhtprojekti raames kannatanuga uuesti ühenduse võtmises midagi uut, lihtsalt seda tehakse nüüd kiiremini, et kannatanu saaks oma probleemi kiiremini lahendada. Seega ei ole alust arvata, et politseile on see juhtprojekt lisakoormus või vajaks lisaressurssi ja -koolitust. Paremaks peaks muutuma nüüd see, et koostöövõrgustik on kannatanu jaoks kohe valmis tööle asuma.