Tanklakett: „Turuosalised teevad suuri pingutusi, et hoida kliente Eestis tankimas.“ (114)

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste sõnab, et tänane seis kütuseturul on pingeline ja väga konkurentsitihe. "Olukorrale annab annab hoogu ka riiklik aktsiisipoliitika, mille tõttu on käesoleval aastal liikunud tankimised suures mahus lõunanaabri juurde. Kuna viimaste aastate aktsiistõus on käristanud diislikütuse hinnavahe Läti ja Eestiga keskmiselt 12 sendi peale, teevad turuosalised suuri pingutusi, et hoida kliente Eestis tankimas."

Uue aasta alguses tõuseb bensiinihind umbes kuus senti liitri kohta, kuid lisaks kergitavad kütusehinda ka maailmaturu iseärasused. "Hetkel näeme nii bensiini- kui diislikütuse hinnas tõusutrendi, ennekõike maaimaturu hinnamuutuste ja kerkiva aktsiisitõusu tõttu," ütleb Sülluste.

Ta selgitab, et kütuse hind koosneb kolmest peamisest komponendist – sisseostuhinnast, euro ja dollari vahelisest kursist ja kohalikust konkurentsist. "Kindel on see, et bensiini hind kerkib uuest aastast rakenduva kõrgema aktsiisitasu võrra, kuid milliseid muutusid toob maailmaturu hind ja kuidas kõige selle valguses reageerib kohalik konkurents, on täna keeruline ette hinnata."

Alexela Group OÜ kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste ütleb, et kui võtta aluseks 2012. aasta veebruarikuu keskmine bensiini hind, dollarikurss ning tänane bensiini aktsiis, siis peaks tänane bensiini liitrihind olema tanklates 1,504 eurot. "Võrreldes tänase hinnaga 1,239 eurot liitrist on vahe 26,5 senti. Kui aga kütuseaktsiis peaks täna olema 2012. aasta tasemel, maksaks bensiini liiter tanklates 1,130 eurot," arutleb Kaareste.

Eesti transpordiettevõtted nuumavad Läti majandust

Ka Circle K Eesti AS mootorikütuste kategooriajuht Ivo Popp ütleb, et olukord Eesti mootorikütuste turul on osalistele väljakutseline. "Kui vaadata Eesti kütuseturul käesoleva aasta üheksa esimese kuuga tarbimisse lubatud liitrimahte, siis on nii bensiini kui ka diislikütuse mahud turul eelmise aasta sama perioodiga võrreldes märgatavalt langenud."

Ka tema peab süüdlaseks aktsiisipoliitikat, mille tulemusena on Eestis kütuseliitri hind märkimisväärselt kallim kui meie lõunanaabrite juures. 

"Sellest on tugevalt mõjutatud ärikliendi segment – transpordiettevõtted on viinud enda kütusetarbimise kulude kokkuhoiu eesmärgil meie lõunanaabrite juurde. Samuti on täheldada, et õitsevast piirkaubandusest ei ole kõrvale jäänud ka eraklientide mootorikütuste tarbimine – ühe rohkem leidub neid erakliente, kes otsustavad muude ostude kõrval ka Lätis tankida," räägib Popp.

"Kokkuvõtvalt on eelkirjeldatud turuolukord kindlasti suurendanud konkurentsi Eesti kütusemüüjate vahel. Turuosalised soovivad kaotatud müügimahte kompenseerida ning pidevalt otsitakse viise, kuidas kliente juurde hankida."

Alexela Group OÜ kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste lisab, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime on kahanenud, kuna naaberriikide (Läti, Leedu) maksukeskkond aktsiisikaupadele on soodsam. "Lätis tankimise ja üleüldse ostmise sagenemine Eesti inimeste poolt on silmnähtav, seda on kinnitanud järjepanu kõik kaupmehed ja jaeturu osalised. Tallinn on aastaid kogenud, kuidas ühe riigi maksupoliitika toob kümneid tuhanded kodanikud naaberriiki. Me teeme täpselt seda sama nüüd Lõuna-Eestis, viies aina suurema osa tulust naaberriiki."

Kaareste märgib, et aktsiisitõusust ei tekkinud mitte lisatulu, vaid esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos on eestlased hakkamas püsioste tegema Lätis ja nii langeb Eestis laekuv aktsiisitulu.

3,5 tonniste (ehk suhteliselt väikeste) veoautode eest tuleb hakata maksma teekasutustasu, loe lähemalt siit: