Vabas ühiskonnas teeb igaüks, mida tahab – kuni ei hakka kellelegi väga närvidele käima. Turvamees lohistab inimese trammist välja, sest mitme ekipaažiga kohale sõita polnud võimalik – nii nagu riik on õhuke, on seda ka paljud ettevõtted ja nende hangitud teenused. Trammisõitjad vaatasid toimunut rahulikult pealt, sest keegi ei taha ise sekeldustesse sattuda. Ainuke liigutus, mida tehakse, on mobiili väljavõtmine filmimiseks – pärast hea šeerida. Samas – kui keegi poleks filminud, s ei teaks me sellest lohistamisest midagi.
Kuid kui ei teaks, kas see tähendab, et (inim)väärikust ei heidetud lumme? Kuna keegi ei protestinud, kas see tähendab, et kõik kiitsid toimunu heaks? Kuna oli, tõenäolisel, heidik, on tema kohtlemisel kõik lubatud, ta polegi ju nagu päris, see korralik, inimene?
Turvafirma tuli kohale trammijuhi kutsel. Võibolla oli tol väljatõstetul tõesti vaja kuhugi sõita. Võib-olla oli ta lihtsalt tukkuma jäänud? Ehk oli tal terviserike? Või vajas tõesti lihtsalt natuke sooja.
Hea, et turvafirma on kiirelt möönnud oma viga. Kuid kas väljavisatul oli kuhugi edasi minna või jäi ta hange külmetama? Kutsus keegi pealtnägijaist politsei või kiirabi, kontrollimaks, et lumel lamav inimene surnuks ei külmuks? Võibolla on turvafirma väljaviskamisstiil kujunenud sedavõrd jõuliseks üksnes seepärast, et keegi meist pole seni tahtnud vahele segada?
Vägivallale ja alandavale käitumisele ei tohi otsida põhjendusi või vabandusi. USAs tehti äsja katse – tuntud burgeriketis kiusasid noored kaaslast ja samal ajal anti inimestele burger, mida oli rusikaga löödud. 95 protsenti külastajatest teatas viletsast burgerist, 12 protsenti astusid aga vahele noorema lapse kiusajatele.
Tõenäoliselt ei puudutanud Kopli trammis toimunu sind või sinu lähedast, kuid see ei tähenda, et toimunu polnud vale ja poleks pidanud sekkuma. Oleks pidanud. Alati. Kui kaob inimlikkus ja hool ligemese suhtes, ei tule keegi appi sulle, kui seda abi on vaja.
Kui väärikusest rääkida, siis tuleks meil teha samamoodi nagu normaalsetes riikides- haisvaid kodutuid ei lasta tänavatel ega ühistranspordis võimutseda. Need inimesed korjatakse tänavalt ära ja suunatakse asutustesse, kus neil on võimalus süüa ja pesta.
Miks kõrvaltvaatavas ja ükskõikses headusetuhinas ei märgata, et haisvad asotsiaalid teevad põrguks normaalsete inimeste elu, rikuvad nende eneseväärikust? Kui väärikas on sõita pealinna ühistranspordis, samal ajal iiveldust tagasi hoides? Või riideid uurides, ega seal täisid või kirpe pole?
Aga tahaks kuulda kodutute suust.Kas nad olid sovetiajal usinad töötajad.Ei joonud tööl viina.Ega ka kuidagi normaalse eluga vastuolus ei olnud?Väga kahtlen.