LOOTUS KUSTUMAS: Argentina kadunud allveelaevas oli lühis, põleng ja tugev plahvatus (4)

 Argentina merevägi on jäänud kadunud allveelaeva saatust kajastavate uudiste edastamisel kidakeelseks. Nii teatati diisel-elektrilise allveelaeva ARA San Juan kadumisest alles kaks päeva hiljem ehk 17. novembril. Kulus veel kolm päeva, kui mereväe ametlik esindaja kapten Enrique Baldi ütles, et meeskond teatas viimaseks jäänud raadioühenduses akusüsteemi lühisest.

Uudised tulevad viivitusega

Veel nädal hiljem ehk 27. novembril selgus, et tegemist oli pooliku tõega. Nimelt seisab esmaspäeval uudistekanalis A24 avalikustatud mereväe siseraportis, et kapten teatas 15. novembril viimaseks jäänud raadioühenduses peale lühise ka põlengust. Täpsemalt tekitas õhutussüsteemi kaudu vööris asuvasse akusüsteemi nr 3 sattunud merevesi lühise ja seal tekkis põleng. Olgu öeldud, et õhutussüsteemi kasutamisel liigub allveelaev vee all vaid mõne meetri sügavusel. Ilmaolud olid samal ajal erakordselt halvad: puhus tormituul ja lainete kõrgus ulatus kuni kuue meetrini. 

 Kapten lisas, et sõitu Mar del Platas asuvasse baasi jätkatakse vee all ahtris asuva akusüsteemi abil. Seejärel side katkes ning vaid kaks ja pool tundi hiljem registreeriti allveelaeva tõenäolises asukohas tugev plahvatus. ARA San Juan oli selle ajaga jõudnud side katkemise kohast umbes 30 miili põhja poole. Kadumiskoht jääb umbes 430 kilomeetri kaugusele Argentina rannikust. 

Plahvatust tunnistas Argentina merevägi alles 23. novembril, nimetades seda hüdroakustiliseks anomaaliaks, mille salvestasid Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) veealused mikrofonid, mida kasutatakse salajaste tuumarelvakatsetuste tuvastamiseks. 

Pensionil olev endine USA mereväekapten James H. Patton jr tuli seejärel välja oma versiooniga. Ta arvas registreeritud heli põhjal, et allveelaev sukeldus mingil põhjusel liiga sügavale ja purunes. Ekspertide sõnul on ARA San Juanile ohtlik juba üle 300meetrine sügavus. Kadumiskohal ulatub sügavus 200 meetrist kuni 3000 või isegi 4000 meetrini.  

Hapnik on tõenäoliselt otsa lõppenud

Kui kadunud allveelaev on ikkagi terve ja ühes tükis, sest vastupidist ei ole seni otsingutel tõestatud, siis on lood ikkagi halvad. Ametlikel andmetel jätkus allveelaeva meeskonnal hapnikku seitsmeks päevaks. Tänaseks on kadumisest aga möödas juba kaks nädalat. Vene eksperdid on avaldanud arvamust, et kui allveelaev pärast side katkemist pinnale enam ei tõusnud, siis jätkus hapnikku vaid kuni 100 tunniks.   

Mereväe ametlik esindaja Enrique Baldi püüdis esmaspäeval sisendada optimismi ja avaldas lootust, et keegi kadunud allveelaevnikest võib veel elus olla. Argentina merevägi loodab, et ARA San Juan lebab kuni 200 meetri sügavusel ookeani põhjas. Nagu juba öeldud, on kadumiskohas põhi väga ebatasane ja sügavus võib erineda kuni 20 korda.   

Argentina merevägi on välistanud torpeedoplahvatuse, kinnitades, et allveelaeva pardal ei olnud lahingtorpeedosid. Küll aga peetakse võimalikuks, et plahvatas akudest eraldunud vesinik.  

Otsingud Lõuna-Atlandil jätkuvad. Operatsioonis osaleb kuni 30 laeva ja lennukit 13 riigist. 

Allveelaeva ARA San Juan pardal on 44 inimest

 Diisel-elektriline allveelaev ARA San Juan  on ehitatud Saksamaal Emdenis. 65 meetrit pikk ja seitse meetrit lai allveelaev võeti Argentinas teenistusse 1985. aastal. 2007. aastal algas ühes Argentina laevatehases ASA San Juani põhjalik remont, mis eelarvekärbete tõttu  suudeti lõpetada alles 2014. aastal. 

Kui valmimise ajal kuulus allveelaeva meeskonda 29 inimest, siis pärast remonti on seal alalised kohad 37 inimesele.  Seekord on ARA San Juani pardal aga koguni 44 inimest (43 meest ja üks naine), ehk seitse inimest tavapärasest rohkem. Meeskonnaliikmete omaste sõnul on allveelaevas täiendavalt näiteks  kaks mereväe eriüksuse ujujat ja üks mereväe luureteenistuse kaastöötaja.  

Allveelaev ARA Juan jäi kadunuks missioonil, mille ülesanne oli võidelda illegaalse kalapüügi vastu Argentina majandustsooni välispiiril.