Suri Putini ja Trumpi armutu kriitik John McCain (22)

Sama armutu kui Putiniga, oli McCain, kes nädala pärast saanuks 82aastaseks, ka Donald Trumpiga. Pärast Trumpi ja Putini haletsusväärset pressikonverentsi tänavu suvel Helsingis kirjutas McCain: „On raske välja arvutada kahju, mida põhjustas president Trumpi naiivsus, eneseupitus, valede väidete üksüheseks pidamine ja sümpaatia autokraatide vastu. Kohtumine Helsingis oli traagiline viga.“ Senaator lisas, et see oli mäletatavasti kõige häbiväärsem käitumine USA presidentide ajaloos.

Kahe mehe vastasseis võttis enneolematud mõõtmed, kui Trump keeldus oma esinemistes McCaini nimepidi nimetamast ja senaator, saades teada oma ravimatust ajuvähist, teatas juba varakult, et ei soovi Trumpi oma matustel näha.

Algatas Trumpi Vene-suhete uurimise

McCain on ka kaudselt või otseselt põhjus, miks algatati kauakestev uurimine Trumpi ja venelaste suhetest. Oma mälestusteraamatus kirjeldab ta, kuidas kohtas senati relvajõudude komitee esimehena ühel julgeolekukonverentsil inglasest diplomaati Sir Andrew Woodi. Inglane ütles, et võib McCainile anda erruläinud luureohvitseri Christopher Steele'i ettekande Trumpi ja tema kampaaniameeskonna sidemest Putini lähikonda kuuluvate venelastega.

McCain kirjeldab, kuidas ta inglasega dramaatilises õhkkonnas läbi rääkis: ruumis oli valgus maha keeratud ja kõneldi sosinal, peaaegu kõrva sisse. Mõni seik Steele'i ettekandes, mida alguses rahastas Hillary Clintoni kampaaniameeskond, oli uskumatu ja paljusid väiteid ei saadud kontrollida, kuid McCain läks sellega 2016. aasta detsembris FBI toonase peadirektori Comey jutule, nõudes viivitamatut uurimist.

„Ma tegin, mida pidasin ausa Ühendriikide patrioodina oma kohuseks,“ kirjutab McCain. „Asi polnud selles, kas ma ise usun Steele'i või mitte. Tähtis oli, et lõigatakse läbi Venemaa vähimadki võimalused ükskõik millisel moel šantažeerida Ühendriikide presidenti.“

Vietnami sõja kangelane

John McCain sündis prominentsete sõjaväelaste perekonnas (isa ja vanaisa olid USA sõjalaevastiku nelja tärniga admiralid) 29. augustil 1936. Varases nooruses pigem playboy'na ja naistelemmikuna tuntud tulevane senaator lõpetas mereväeakadeemia Annapolises – hiljem on ta mitmeid kordi heitnud nalja, et oli oma kursusel pigem kirstunael ja küllap õppejõud rõõmustasid, et saavad temast lõpuks lahti. Samal, 1958. aastal soovis ta vabatahtlikult minna merelennuväe piloodina Vietnami sõtta, kuid sai käsu teele asuda alles 1967. aastal.

McCaini missioon ei alanud edukalt. Tulevane senaator pääses napilt surmast, kui 1967. aasta juulis lahvatas tema pommitaja lennukiemalaeva Forrestal pardal põlema. Selles katastroofis hukkus 134 inimest. McCain pääses, kuid vaid mõni kuu hiljem, 26. oktoobril, tulistas kommunistliku Põhja-Vietnami õhukaitse tema lennuki alla. Vietnamlased võtsid teadvusetu piloodi vangi. Kui selgus, et ta on USA admirali poeg, püüti teda kasutada propagandas ja kui McCain keeldus, siis tehti ta elu vangilaagris pidevate piinamistega põrguks. Seda tuli viis ja pool aastat kannatada, kuni Vietnami sõda lõppes ja McCain kodumaale pääses, kus teda võeti vastu kui kangelast.

1982. aastal valiti ta USA esindajatekotta ja neli aastat hiljem senatisse, kus ta esindas juba kuuendat ametiaega Arizonat. Vabariiklaste seas oli ta tuntud isepäise tegutsejana, kes ei hoolinud vähimalgi määral partei keskkontori või kelle iganes suunistest ja tegutses nii, nagu südametunnistus talle ütles.

Esimest korda proovis McCain kandeerida presidendiks 2000. aastal, kuid jäi eelvalimistel alla George W. Bushile. Teisel katsel 2008. aastal sai ta küll vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid esindas ameeriklaste jaoks juba aegunud konservatiivseid väärtusi ja jäi valimistel alla nooremale ja dünaamilisemale demokraat Barack Obamale.

Oma elu viimastel aastatel paistiski McCain silma opositsionäärina, sõdides alguses Obama ja hiljem Trumpi vastu.

Senaator John McCaini jäävad mälestama tema abikaasa Cindy, seitse last varasemast ja praegusest abielust ning viis lapselast.