On tõde, et WADA tehtavad proovid ei ole alati täiuslikud ja samuti ka tõenduspõhised. Ei ole välistatud, et mõne aja pärast tulevad uued piirnormid. XXI sajandi teisel kümnendil on meie igapäevaelu kardinaalselt muutunud. Mõelge ainult sellele, mida me sööme, mis on meile lubatud euronormide ja -direktiividega. Ei saa võrrelda toitu, mida sõime veel 50 aastat tagasi. Kuidas mõjutab pikaajalises perspektiivis meie organismi näiteks fakt, et kala-, linnu- ja loomakasvatuses kasutatakse hormoone ja antibiootikume? Toidu kvaliteet on kardinaalselt muutunud ja loomulikult mitte paremuse poole.
Probleem on ka selles, et sporditurule on jõudnud kolossaalne hulk nõndanimetatud biotoidulisandeid. Kas need, kes toodavad neid toidulisandeid, on ikka ausad ja eetilised, on väga suur küsimus. Tippsportlane on pandud raskete ja väga raskete valikute ette. Kui nii edasi läheb, siis tulevikus väga võimekad noored inimesed ei alustagi tippsporti pürgimist, sest selles ei ole võimalik olla.
Ja veel ühest probleemist. Arstina pean kõnelema astmast, mida on hakanud põdema paljud suusatajad, eriti Norra omad. Allergiast on kujunenud XXI sajandi katk. Inimesed, kes põevad allergiat, haigestuvad tihti ka astmasse.
FISi reeglite järgi on astmaatikutel lubatud kasutada ravimeid, mis kindlustavad parema hingamise võistluse ajal. Tekib küsimus, kas nende rohtude manustamine ei ole ka doping? Miks on koondunud Norra suusa- ja laskesuusatajate võistkonda nii palju astmaatikuid? Võib-olla Norra võistkonnale on see lubatud sellepärast, et suusatamise rahvusvahelistes juhtorganites on palju norralasi? Julgen väita, et see lõhnab korruptsiooni järele suusamaailmas.
Marit Bjørgen ütles mõni aeg tagasi, et Andrus Veerpalu oleks pidanud saama eluaegse keelu. Oleks aga õigem, et raske astmahaige Maret Bjørgen peaks võistlema mitte olümpial, vaid spetsiaalsel astmaatikute võistlusel. Sel juhul oleks see võrdväärne võistlus.
Kommentaarid