Poola valitsus süüdistab presidendi hukkumises Vene lennudispetšereid (9)

Seni kehtiva ametliku versiooni järgi purunes Poola presidendilennuk TU-154M 10. aprillil 2010 piloodi vea tõttu ebaõnnestunud maandumisel Smolenski lähistel asuvale Severnõi lennuväljale.

Piloot Arkadiusz Protasiuk riskis põhjendamatult, kui otsustas lennuki sobimatutes ilmaoludes Smolenski lähedal Severnõi lennuväljal maandada. Uurijate arvates otsustas piloot riskida, sest ei tahtnud president Lech Kaczynskit pahandada.

Hukkusid kõik lennukis olnud 96 inimest, nende seas Poola president Lech Kaczynski koos abikaasaga ja veel suur hulk riigi tipptegelasi.

Uus uurimiskomisjon

Poolas mullu sügisestel parlamendivalimistel võimule tulnud kaheksa aastat opositsioonis olnud konservatiivse partei Õigus ja Õiglus (PiS) juht Jaroslaw Kaczynski, Smolenski lennukatastroofis hukkunud presidendi Lech Kaczynski kaksikvend, on kogu aeg uskunud, et tegemist oli atentaadiga.

Seetõttu oli loomulik, et uus valitsus pani Smolenski lennukatastroofi põhjuste välja selgitamiseks kokku uue uurimiskomisjoni, mis alustas tööd märtsis.

Eelinfo põhjal teeb komisjon senise töö tulemustest kokkuvõtte 15. septembril. Väidetavalt on komisjon saanud enda valdusesse Severnõi lennujaama lennudispetšerite ja Poola presidendilennuki meeskonna vahelise vestluse salvestise.

Sellest selgub, et lennudispetšerid andsid maandumisraja alguseni jäänud vahemaa kohta valeandmed ja just seetõttu ei jõudnud lennuk maandumisrajani.

Poola kaitseministri Antoni Macierewiczi arvates esitasid Vene lennudispetšerid teadlikult valeandmeid, et põhjustada lennukatastroof.

Huvitaval kombel on lennukivrakk endiselt Venemaal ja seda on keeldutud Poolale välja andmast. Vene võimude sõnul jätkavad sealsed spetsialistid vraki uurimist. Poolas süvendab aga keeldumine kahtlust, et Venemaa soovib midagi varjata.

Varem on räägitud pommiversioonist

Saksa uuriva ajakirjaniku Jürgen Rothi (70) mullu aprillis publitseeritud raamatus "Lõpetatud toimik S: Smolensk, MH17 ja Putini sõda Ukrainas", väidetakse, et Poola presidendilennukis plahvatas pomm.

Roth viitab Saksa luureteenistuse BND töötaja salajasele aruandele. 2014. aasta märtsis koostatud kolmeleheküljelises dokumendis seisab, et Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) ohvitser paigutas mitu kaugjuhtimisega lõhkelaengut Poola presidendilennukisse.

Teda abistasid Varssavi lennuvälja töötajad. Rothi sõnul täit kindlust aruande usaldusväärsuses ei ole, kuid selle on koostanud talle tuttav BND töötaja, kellel on head sidemed nii Poola kui ka Venemaa valitsusringkondades.

Eeldatava kuriteo motiiv on Rothi arvates selgemast selgem: Lech Kaczynski oli Kremli ja Putini veendunud vastane ning ei soovinud sõlmida mitmemiljardilist tehingut Gazpromiga.

Pärast Lech Kaczynski surma see leping allkirjastati. Ka Lech Kaczynski kaksikvend Jaroslaw Kaczynski on varem toetanud pommiversiooni, kuigi ametlik uurimiskomisjon välistas lennuki pardal plahvatuse toimumise.

Poola uurimiskomisjon teatas juunis, et soovib uue juurdluse huvides ekshumeerida lennukatastroofi ohvrite säilmed, sest Venemaalt saadud dokumendid ohvrite seisundi kohta on ebatäielikud ja vigased.

Surnute üleskaevamine on Poolas lubatud vaid hilissügisel ja talvel. Seetõttu ei ole lennukatastroofi ohvrite ekshumeerimiseni veel jõutud.

Mängufilm "Smolensk" toetab pommiversiooni

Poolas tuli eelmisel nädalal ekraanile režissöör Antoni Krause mängufilm "Smolensk", milles leiab Smolenski lennukatastroofi iseseisvalt uurima asunud ajakirjanik Nina järjest uusi tõendeid atentaadi kohta.

Film näitab, et Poola presidendilennuki pardal toimus plahvatus.

Varssavis Wielki teatris toimunud esilinastusel viibis kogu Poola võimueliit eesotsas president Andrzej Duda ja peaminister Beata Szydloga.

Loomulikult oli kohal ka hukkunud presidendi Lech Kaczynski kaksikvend Jaroslaw Kaczynski, kes kannab viimased kuus aastat ja viis kuud leina märgina vaid musta ülikonda ja musta lipsu.

"Ma soovitan igal tõde teada soovival poolakal seda filmi vaadata," ütles pärast esilinastust Jaroslaw Kaczynski.

Avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitavad, et koguni 71% valitsuspartei PiS toetajatest usub atentaati. Teiste parteide toetajatest on sellisel arvamusel vaid 9%.

Olgu lisatud, et Jaroslaw Kaczynski arvates vastutab Smolenski lennukatastroofi eest moraalselt tollane Poola peaminister ja praegune Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Poola presidendipaar ja neid saatev delegatsioon oli 10. aprillil 2010 teel Katõni, et mälestada seal 1940. aastal Stalini korraldusel tapetud tuhandeid Poola ohvitsere.

Sõit oli Poola riigipea isiklik algatus. Vene pool Poola delegatsiooni ei oodanud, kuigi otseselt ei tehtud ka takistusi.

Sisuliselt oli see eravisiit, mille Lech Kaczynski välja ajas ja kuhu ta võttis kaasa esindusliku delegatsiooni.

Ametliku külaskäigu korral oleks Poola presidenti Katõnis saatnud Venemaa tollane riigipea Dmitri Medvedev. 10. aprillil ootas Lech Kaczynskit vaid Vene presidendi alaline esindaja.

Ainult kolm päeva varem käis Venemaa tollase peaministri Vladimir Putini kutsel Katõnis analoogilisel mälestusüritusel Poola peaminister Donald Tusk.

Jaroslaw Kaczynski sõnul ajas Tusk Putini kutset vastu võttes ja üksi Katõni sõites reeturlikku ja rahvavaenulikku poliitikat. Ta süüdistab Tuski Putini abil oma riigi presidendi vastase intriigi punumises.