Smolenski lennukatastroofi süü lasub Venemaal? (41)

Kuigi Poola presidendi Lech Kaczyński hukkumisest Smolenski lennukatastroofis möödub esmaspäeval juba seitse aastat, pole õnnetuse uurimisega väga kaugele jõutud ja tõde on poolakate arvates siiani välja selgitamata. Endiselt on õhus väga palju küsimusi ja poolakad pole paljusid asitõendeid Venemaa vastuseisu tõttu veel näinudki.

Käesoleva nädala esmaspäeval teatas Poola peaprokuratuur, et Smolenski lennukatastroofi provotseerisid tahtlikult Vene lennujuhid ja keegi kolmas isik lennujuhtimiskeskuses. Selle järelduseni jõuti pärast enam kui 2000 juurdlustoimiku uuesti läbi töötamist.

Poola soovib Venemaa nõusolekut lennujuhtide ülekuulamiseks, kuid arvatavasti ei anta neile seda võimalust.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov avaldas poolakate teate üle hämmeldust ja kahetsust ning kinnitas, et kuna tragöödia asjaolud on risti ja põiki põhjalikult läbi uuritud, siis ei saa venelased Poola prokuratuuri järeldustega nõustuda.

Venemaa eitab oma inimeste süüd. Samas teatas Peskov, et nad jätkavad samuti katastroofi uurimist.

Teatavasti algatas Poola prokuratuur 2016. aasta alguses taas juurdluse, et selgitada välja Smolenski lennukatastroofi asjaolud. Poola kaitseministeerium väidab, et lennuk purunes juba õhus, veel enne maapinnale jõudmist.

Seetõttu peetakse õnnetuse üheks tõenäolisemaks põhjuseks plahvatust, mille tekitas seal olnud lõhkeaine. Poolakate sõnul paigutati lõhkeseadeldis Poola presidendi lennukisse kolm kuud varem, kui see oli Venemaal kapitaalremondis.

Poola võimupartei liider ja hukkunud presidendi kaksikvend Jarosław Kaczyńskigi on veendunud, et venelased kukutasid lennuki selleks alla, et hävitada Venemaa vaenlane, kelleks Lech Kaczyński kahtlemata oli.

Poola prokurörid on esitanud süüdistuse lohakuses ka endise valitsuse kahele ametnikule, kes vastutasid tipp-poliitikute lendamise eest.

Opositsiooniline liberaaldemokraatlik erakond Kodanikuplatvorm nõudis lennuõnnetust uurivalt komisjonilt veebruarikuus, et nad avaldaksid oma tegevuse kohta aruande või lõpetaksid eksisteerimise ja tagastaksid raha, mis komisjon oli riigilt saanud.

Korraldati ju katastroofi esimene uurimine Kodanikuplatvormi valitsuse ajal ja seetõttu ei soovi nüüdseks opositsiooni jäänud erakond uut juurdlust, mis võib esimese komisjoni järeldused pea peale pöörata.

Kaitseminister rõhutas seepeale intervjuus ajalehele Do Rzeczy, et komisjon on tegutsenud tulemusrikkalt ja välja selgitanud, et Smolenski katastroofis on vaieldamatult süüdi Venemaa ja selle eest kannab vastutust ka Poola tolleaegne peaminister Donald Tusk.

Ministri sõnul on Venemaa süü tõestatud ja komisjoni järeldused avalikustatakse peagi.

Kaassüü lasub Euroopa Ülemkogu eesistujal?

Endist peaministrit (aastatel 2007–2014) ja Euroopa Ülemkogu praegust eesistujat Donald Tuski on Poolas juba varemgi kahtlustatud ja seda seoses Smolenski katastroofi mahhinatsioonidega.

Kuid viimasel ajal on võtnud süüdistused tema vastu konkreetsema kuju ja talle heidetakse ette diplomaatilist reetmist.

Märtsi lõpus edastas Poola sõjaväe vastuluure prokuratuurile Tuski kohta esildise. Nimelt kahtlustab sõjaväeluure ekspeaministrit, et ta ei pööranud 2009. aastal presidendilennuki remonditöödele piisavalt tähelepanu.

Lennuk oli siis mõnda aega Venemaal. Seda remonditi Samaras, hüdraulikat kontrolliti Ufaas ja mootorid vaadati üle Rõbinskis.

Tusk on kahtlusalune ka lennukiremondiks korraldatud konkursireeglite jämedas rikkumises, sest töövõtjakompanii Polit Elektronik oli teadlik oma võidust juba pool aastat enne selle väljakuulutamist.

Firma teatas varakult Venemaa firmale Aviakor, et presidendilennukit remonditakse nende tehases Samaras. "Vladimir Putini sõber Oleg Deripaska teadis, et tema kompanii Aviakor hakkab lennukiga tegelema," selgitas Poola kaitseminister.

Pärast lennuki allakukkumist aga olevat Tusk tahtlikult ja takistanud presidendi hukkumise uurimist. Kaitseminister Antoni Macierewiczi väitel sõlmis Tusk salakokkuleppe Vladimir Putiniga, mis nägi ette Poola spetsialistide juurdlusest eemalehoidmist.

Poolal on olemas videosalvestis Tuski kohtumisest tolleaegse peaministri Putini ja presidendi Medvedeviga, mis leidis aset lennukatastroofiga samal päeval.

"Peaminister Donald Tusk sõlmis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ebaseadusliku tehingu, mis kahjustas Poolat, ja peab selle eest vastutama," teatas kaitseminister ajalehele Gazeta Polska Codziennie.

Ministri sõnul ei suutnud Tusk algusest peale tagada Poola ekspertide osalemist kõigis juurdlustoimingutes ja seetõttu sai Venemaa poolakate osavõtu uurimises miinimumini viia.

Macierewicz süüdistab Tuski mitte niivõrd lohakuses, kui ametikuriteos lennuki remondilepingu sõlmimisel ja seetõttu peaks ta võtma kriminaalvastutusele.

Prokuratuuril on kuu aega, et otsustada, kas alustada Tuski vastu juurdlust või mitte. Teda saab karistada diplomaatilise reetmise eest kuni kümneaastase vangistusega. Igatahes on Tusk käinud juba prokuratuuris seletusi andmas. Esialgu küll veel tunnistajana.

Venelased ei anna Poola lennukit tagasi

Poola endine valitsus pidas lennuki allakukkumist õnnetuseks, süüdistades katastroofis halba ilma ning Poola pilootide ja Vene lennukontrolöride vigu.

Kuid 2015. aastal võimule tulnud Õiguse ja Õigluse Partei (Prawo i Sprawiedliwość, PiS) on veidi teist meelt ja asus taas asja uurima, sest pole välistatud, et lennuki hukutas plahvatus. Praeguse võimupartei juht on hukkunud presidendi Lech Kaczyński kaksikvend Jarosław Kaczyński.

Macierewicz on otsesõnu öelnud, et see on mõrvalugu ja selle taga on Venemaa, sest venelased olevat teinud kõik selleks, et Poola lennuk kukuks alla. Juba 2012. aastal teatas ajaleht Rzeczpospolita, et lennukivrakist olevat leitud viiteid lõhkeainele, kuid prokuratuur eitas seda.

Poolakad pole mõrvateooriat tõendavaid asitõendeid senini suutnud leida, kuid et Venemaa hoiab andmeid ja asitõendeid kinni, siis polegi seda kerge teha. Kuigi rahvusvahelise õiguse järgi kuuluvad allakukkunud lennuki rusud Poolale, pole Venemaa neid siiani poolakatele tagastanud ja keeldub seda vaatamata korduvatele nõudmistele tegemast.

Poola uurijad soovivad lennukirusud üle vaadata ja neid pildistada. Seetõttu teatas Poola veebruaris, et kavatseb esitada Haagi rahvusvahelisele kohtule kaebuse – seoses lennukatastroofi uurimisega, mida tehakse Venemaal. Poola nõuab kohtult Venemaa survestamist, et lennukivrakki kätte saada.

Poola välisministri Witold Waszczykowski kinnitusel püüdis valitsus aasta jooksul Venemaaga normaalselt suhelda ja vrakki tagasi saada, aga sellest polevat midagi välja tulnud. Nii ei jäävatki muud üle, kui kohtu poole pöörduda, sest Poola võimalused on seitsme aastaga ammendunud ja Venemaalt pole kosta kippu ega kõppu.

Poola valitsus palus omal ajal abi USAlt, kuid president Barack Obama ei tahtnud poolakaid abistada.

Viimati pöördus Poola Venemaa võimude poole eelmise nädala lõpus, paludes edastada Tu-154 kabiinis toimunud pilootide vestluste stenogrammid.

On ju Putin öelnud, et neil on olemas piloodi ja reisijate vestluse tekst, kuid Poola uurimisorganid pole seda näinud. Nimelt esitati talle pressikonverentsil küsimus, millal Venemaa tagastab Poolale lennukitükid.

Putin vastas, et on kursis piloodi ja presidendi turvamehe vestlusega, milles viimane nõudis maandumist, kuid piloodi sõnul ei saanud seda teha. Ta ütles, et katastroofi pole vaja kasutada riikidevaheliste pingete õhutamiseks ja rususid ei anta Poolale sellepärast, et Venemaa juurdluskomitee pole veel uurimist lõpetanud.

Venemaa suursaadik Varssavis Sergei Andrejev möönis, et vrakk ja mustad kastid kuuluvad tõepoolest Poolale, kuid praegu olevat need asitõendid, mida vajatakse uurimisel. Kuid miks pole juurdlus seitsme aasta jooksul kuhugi viinud, sellest eelistas diplomaat vaikida.

Poola valitsus tegi paari nädala eest Argentina juristile, rahvusvahelise kriminaalkohtu endisele peaprokurörile Luis Moreno-Ocampo ülesandeks saada Poola lennuk Venemaalt kätte.

"Ma esindan rahvusvahelisel õigusel põhinevat sõltumatut ja erapooletut arvamust, mis tagab probleemi lahenduse ja vraki tagasisaamise," teatas Moreno-Ocampo.

Appi tulevad välismaa eksperdid

Kuna venelased on Smolenski katastroofi asjus väga tõrksad ega tule poolakatele vastu, siis on Poola võtnud uue juurdluse käigus abi vastu mujalt välismaalt. Nii on Madridi politsei kriminalistikakeskus (Comisara General de Polica Cientifica) lubanud teha Smolenski õnnetusega seotud teaduslikke uuringuid ja analüüsida asitõendeid.

Poolakate kinnitusel on Madridi keskus kompetentne asutus, millel on suured rahvusvahelised kogemused ja seal on varemgi tegeldud sarnaste uuringutega. Peamiselt tahavad poolakad teada, kas lennuki Tu-154 rusudel ja surnukehadel on lõhkeainejälgi.

Poola ajalehes wSieci kirjutati märtsi lõpus, et Poola prokuratuuri on nõustunud abistama neli Euroopa kriminaallaborit. Juba varem oli teatatud, et Poola teeb koostööd Fort Halsteadis asuva Suurbritannia laboriga Forensic Explosives Laboratory, mis analüüsib lennukilt võetud näidiseid. Millised on teised kaks välisriiki, kes on nõus poolakaid abistama, sellest pole ajakirjanduses räägitud.

Mõni nädal tagasi teatas ka NATO, et nad on valmis Smolenski tragöödia põhjuste väljaselgitamises kaasa lööma. Sellest andis teada Poola kaitseminister Antoni Macierewicz pärast kohtumist NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Curtis Michael Scaparrotti ja Suurbritannia kaitseministri Michael Falloniga.

10. aprill 2010 – must päev Poola ajaloos

10. aprillil 2010. aastal kukkus Poola presidendi lennuk Tu-154M maandumisel Smolenski lähedal Severnõi lennuväljale alla. Lennukis oli 96 inimest, sealhulgas kaheksa meeskonna liiget, kes kõik hukkusid.

Seal olid Poola tipp-poliitikud, sõjaväe kõrged juhid, tähtsad riigiametnikud, ühiskonnategelased ja usuliidrid, kes olid teel Katõni veresauna ohvrite mälestustseremooniale. Hukkunute seas oli kaks Poola presidenti: Lech Kaczyński (ametisolev president) ja Ryszard Kaczorowski (eksiilpresident).

Katõni küla lähedal, Smolenskist paarikümne kilomeetri kaugusel tapsid bolševikud 1940. aasta aprillis-mais tuhandeid poolakaid, kelle hulgas oli palju ohvitsere. Ametlikel andmetel hukati ligi 22 000 inimest. 2010. aasta aprillis taheti 70 aasta möödumisel Katõni massimõrvast lepitada venelasi ja poolakaid, kuid tulemuseks oli uus veresaun.

Riikidevaheline lennunduskomitee (MAK) avalikustas 2011. aastal tehnilise juurdluse lõppraporti, mille järgi oli lennuõnnetuse peamised põhjused pilootide otsus mitte kasutada varulennuvälja halva nähtavuse tingimustes ning meeskonna poolt tehtud vead.

Poola aga ei võta MAKi järeldusi kuigi tõsiselt, sest tegu on Venemaa algatusel 1991. aastal asutatud Sõltumatute Riikide Ühenduse tsiviillennundust koordineeriva organisatsiooniga, mille üheks tegevusvaldkonnaks on lennuõnnetuste uurimine Nõukogude Liidu endistes liiduvabariikides. Kuna Venemaa mängib MAKis pearolli, siis ei pruugi selle organi järeldused päris tõesed olla.

2011. aastal tuli Poola valitsuskomisjon tollase siseministri Jerzy Milleri juhtimisel järeldusele, et katastroofi põhjuseks oli lennuki laskumine suure kiiruse juures ja halbades ilmaoludes liiga madalale. Veel nimetati ära pilootide tehtud vigu.

Ekshumeerimistega kavatsetakse jätkata

Märtsi lõpus teatati, et Varssavi ekshumeeriti Smolenski lennuõnnetuse järjekordse ohvri surnukeha. Sellest andis ajakirjanikele teada Poola prokuratuuri ametlik esindaja Ewa Bialik.

"Varssavi sõjasurnuaial kaevati hauast välja Stanisław Mikke surnukeha. See on 16. ekshumeerimine, mida me teostame seoses Smolenski katastroofi juurdlusega," täpsustas Bialik.

Stanisław Wojciech Mikke (1947-2010) oli kohtunik, advokaat, kirjanik, sõjaohvrite mälestuse säilitamise nõukogu aseesimees, kes osales ka Katõni massimõrva uurimises.

Lennukatastroofi ohvrite säilmete ekshumeerimist korraldatakse seoses Poolas alustatud uue juurdlusega, millega tahetakse teada saada lennuki allakukkumise tegelikke põhjuseid.

Esimeste seas ekshumeeriti 2016. aasta novembris president Lech Kaczyński ja tema abikaasa Maria. Üldse ekshumeeriti eelmisel aastal 11 inimest ja tänavu juba viis.

Märtsi keskel ekshumeeriti Powązki sõjaväekalmistul katastroofi kõige noorem ohver – stjuardess Natalia Januszko, kes oli hukkudes 22aastane. Seejärel toimetati surnukeha Lublini linna kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.

Juba on selgunud, et vähemalt kaks inimest maeti maha valede nimede all. Esimesed ekshumeerimised toimusid juba 2010. aastal, kuid näiteks 2012. aastal kaevati teiste hulgas välja ka Poola kunagise dissidendi ja Solidaarsuse ametiühingutegelase Anna Walentynowiczi (1929-2010) surnukeha.

Uuringu tulemusel selgus, et Walentynowiczi hauda pole maetud Walentynowicz, vaid hoopis keegi teine. Aga Poola presidendi kantselei aseriigisekretäri Mariusz Handzliki (44) hauas olevat ajakirjanduse teatel olnud hoopis Poola olümpiakomitee presidendi Piotr Nurowski (64) säilmed.

Prokuratuur kavatseb välja kaevata ja uurida veel 72 hukkunu säilmeid, et välja selgitada, kas säilmed on õigesti tuvastatud. Selles nimekirjas pole neid, kes on ekshumeeritud juba varem ja kelle surnukehad tuhastati. Väidetavalt on kremeeritud neli surnukeha.

Vene ekspert naeruvääristab poolakaid

2010. aastal alla kukkunud lennukil polnud mingit pääsemisvõimalust, sest meeskond püüdis maanduda tingimustes, mis ei olnud selleks absoluutselt sobilikud. Selles rääkis oma Facebooki lehel Venemaa lennuekspert Vadim Lukaševitš.

Tema sõnutsi said poolakatele saatuslikuks kaks asjaolu: Smolenski lennuväli polnud seadistatud rahvusvaheliste lendude vastu võtmiseks ja paksu udu tekitatud nullilähedase nähtavuse tõttu püüdsid piloodid saavutada visuaalset kontakti maapinnaga, kuid ei suutnud seda korralikult teha ja kaldusid maandumisrajast kõrvale.

Poola kinnitab, et kui lennuki pardal poleks toimunud vahetult enne maapinnale jõudmist plahvatust, siis oleks lennuk maandunud normaalselt. Lukaševitš lükkab sellise lähenemise ümber ja väidab, et isegi kui "müütilist plahvatust" poleks olnud, siis oleks Poola lennuk ramminud lennuväljal reas seisnud lennukeid Il-76 ja tulemuseks oleks olnud veelgi rängem katastroof.