Ajaloolane Anne Applebaum tunneb muret Poolas jõudu koguva rahvusluse pärast (61)

Nagu iga riik Euroopas - ja ka USA - on Poolaski kaua aega tegutsenud paremäärmuslik, neofašistlik väike grupp. Neil on ka olnud väikesi ökosõdalaste gruppe, Esperanto keelt kõnelev rühmitus ja igasugu muid pisiliikumisi. Aga nende kahe ja poole kümnendi jooksul, mis on järgnenud kommunismi lõppemisele Poolas, pole nende neofašistid kunagi olnud nii suur liikumine, et neid oleks pidanud tõsiselt võtma. Isegi kui nad paar aastat tagas hakkasid marssima 11. novembril ehk Poola iseseisvuspäeval - päeval, mil ametlikel tseremooniatel lehvivad rahvuslipud, kõlavad patriootlikud laulud ning inimesed kannavad I Maailmasõja-aegseid vorme - ei arvanud keegi paarisajast jalkahuligaanist suurt midagi.

Kuid sel aastal ilmus välja 60 000 „patriootlikku“ marssijat. Kuigi nad kõik polnud kindlasti mitte neofašistid, oli nende seas siiski suur hulk (peamiselt) mehi, kes kõndsid sõjaeelsete natsionalistlike gruppide nimede all ning kandsid rassistlike silte: „valge Euroopa“ või „Euroopa saab valgeks“ või „puhas veri“. Oma katses seda rongkäiku tavalise isamaalise üritusena näidata, intervjueeris Poola riigitelevisioon üht osalist otse-eetris. Ajakirjanik küsis rõõmsal häälel, miks härra ka marssima tuli. „Et juutidelt võim ära võetaks,“ kuulutas too - pisut ootamatu vastus valitsusemeelsele ajakirjanikule, kes kiirelt minema ruttas.

Mis on siis muutunud? Natuke peitub vastus praeguses võimuparteis, rahvuspopulistlikus erakonnas Seadus ja Õiglus [Prawo i Sprawiedliwość poola k. - toim.]. Nemad tervitasid ja ka julgustasid laupäevast rongkäiku kui „patriootlikku“ tegu, ehkki erakond teadis suurepäraselt, kes selle taga olid. Poola politsei, keda kunagi õpetati välja kaitsma rahvast neofašistide eest, arreteeris seekord 50 vastuprotestijat demokraatiameelsest rühmitusest. Kuid selleks, et takistada „patrioote“, kui need vastuprotestijatele kallale läksid, ei liigutanud politsei lillegi. Riigimeedia, millest on nüüd saanud juhtivpartei häälekandja, kajastas rongkäiku pikalt ja positiivselt. Selle artikli kirjutamise hetkeks [artikkel ilmus Washington Postis 13. novembril - toim.] ei ole ametlikult olnud vähimatki katset kritiseerida või vastu seista neile loosungitele ja siltidele.

Mul on õudselt kahju öelda, et vastus peitub osaliselt ka Poola katoliku kirikus. Ehkki enamus kiriku kõrgematest peadest (kaasa arvatud peapiiskop) mõistavad radikaliseeritud loosungid ja grupid hukka, on ka preestreid, kes neofašistlikke parempoolseid tagant innustavad. Rongkäigu päeval ütles üks Poola naisterahvas, et tema läks kirikusse ja seal olid mehed, kes kandsid ümber käsivarre paremäärmuslaste sümbolitega kaetud käesidemeid. See naine rullis siis lahti omaenda loosungi, millele oli kirjutatud Poola suure paavsti Johannes Paulus II tsitaat: „rassism on patt“. Ilma pikema jututa visati naine kirikust välja.

Aga muutunud ka maailm. Tänapäeval ei ole neofašism ja otsene rassism enam rahvuslike parteide mängumaa. Neist on tänu nende endi poolt vihatud - nii nad väidavad - piirideta Euroopale saanud rahvusvahelised liikumised. Suured seltskonnad neofašistlikest liikumistest Ungarist, Slovakkiast ja Itaaliast tulid samuti Varssavisse marssima. Esimest korda toetasid alt-right [alternatiivparempoolsed ingl. k. - toim] internetitrollid rongkäiku ka Twitteris ja mujal. Alt-right on moodsa kõlaga termin neofašisti kohta. Eks siin on väike Venemaa teema ka sees, ehkki praeguses Poola valitsuses ei taha seda keegi eriti tunnistada. Nagu teisteski riikides, võib Venemaa toetust näha ka Poola poliitika kõige konfliktsemates paremäärmuslikes aspektides. Seda eriti internetis. Poola vastuolulisel kaitseministril, ühel eriti lärmakal „patrioodil“ on samuti Venemaaga kummalised sidemed.

Pealegi usuvad mõned rongkäigul osalenud, et neid toetab USA. Ameerika presidendi paari kuu taguse kõne Varssavis panid kirja nõunikud, kes mõistavad sellist kõnepruuki ja mõtlemist, mis on alternatiivparempoolsetele omane. Nagu ma ka tookord kirjutasin, valitsev partei võttis seda kui tunnustuse märki. Nagu nende kamraadid Charlottesville'is, usuvad ka Poola neofašistid, et president Trumpi islamivastane keelekasutus on mõeldud nende julgustamiseks.

Kõigil, kes Poola poliitikat vaid pisteliselt jälgivad, palun mitte unustada laiemat pilti. Need rühmitused, kes laupäeval [11. novembril - toim.] niivõrd agressiivselt Varssavis lagedale ilmusid, ei ole Poolas enamuseks. Nad pole isegi kuigivõrd arvestatava suurusega vähemus. Nad on üks radikaalide grupp, kes korraga tunneb, et nende riigi uutes tingimustes neid õigustatakse ja julgustatakse. Varssavis - linnas, mille fašistid kunagi hävitasid. Linnas, mille vanadel majadel on endiselt fašistide relvadest jäetud kuuliaugud. Linnas, milles on kõige uhkem ja kaunim juudi ajaloo muuseum Euroopas - nende tegelaste ülbus on selles valguses tõepoolest šokeeriv.

[14. novembril ütles Seaduse ja Õigluse partei juht Jaroslaw Kaczynski Poola televisioonile, et Varssavis nähtud loosungid ja plakatid olid üritusel osalejatest vaid marginaalse vähemuse käes, tema väitel võis samuti olla tegemist provokatsiooniga, et Poola mainet rikkuda. - toim.]