Urmas Reinsalu hurjutatakse „kanakarja kambaka“ eest (156)

Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas eile Eesti Päevalehe veebiküljel avaldatud arvamusloos NO99 teatrijuhi Tiit Ojasoo vägivallatsemise juhtumi kohta: „Kui ma avaldasin omal ajal tema lepitusmenetluse kohta arvamust, siis mõistsin naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda. Sest avalik meelepaha võttis nõiapõletamise kollektiivse transi mõõtmed.“ Neist lausetest loeti välja, et Reinsalu naistevastast vägivalda enam hukka ei mõista.

Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Barbi Pilvre näeb Tiit Ojasoo kui kultuuritegelase kritiseerimises laiemat probleemi: töötulemuste asemel vaadatakse rohkem tegijate moraalset tausta. Pilvre on igasuguse vägivalla vastu. „Aga kui me hakkame koostama põhimõtteliselt nimekirju nii-öelda moraalselt sobivatest, korralikest, tervetest, stabiilsetest, kainetest ja karsketest kunstitegelastest, siis võime põhimõtteliselt paljude teatrite uksed kinni panna. Ilmumata jääksid ka paljud raamatud,“ rääkis Pilvre.

Aasta šovinisti auhind

Vabaerakonna esimees Artur Talvik oli sama meelt, kinnitades uudisteportaalile ERR: „Kui keegi on teinud vea ja teda on selle eest karistatud – aga Tiit Ojasoo loo avalikustamine oli väga kõva karistus –, siis on vaja anda talle uus võimalus näidata ennast ühiskonna olulise liikmena.“ 

Küll aga küttis avalikkuses omakorda kirgi Reinsalu arvamusavaldus: kuidas ometi saab nõnda öelda minister, kelle vastutusvaldkonda kuulub muu hulgas naistevastase vägivalla tõkestamine? Veebiportaali Feministeerium tegijad otsustasid erandkorras ja ilma hääletuseta anda käesoleva aasta šovinisti auhinna üle juba 16. jaanuaril, sest pidasid ebatõenäoliseks, et keegi suudaks aasta jooksul seda taset ületada.

Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees Liina Kersna poleks enda sõnul uskunud, et president annab vastuvõtu kontsertetenduse lavastamise õiguse teatrile NO99, mille lavastaja on Tiit Ojasoo. „Tõsi, ma poleks uskunud, et riigipea, kes juhtis sedavõrd jõuliselt aasta tagasi avalikkuse tähelepanu ühiskonna kõige varjatuma ja laialdasema vägivallavormi – lähisuhtevägivalla teemale, teeks sellise valiku. See riivab oodatult ja ilmselgelt paljude õiglustunnet,“ ütles Kersna, keda veelgi rohkem hämmastasid justiitsminister Urmas Reinsalu sõnad.

Peaminister: justiitsministri sõnakasutus on sobimatu

Kersna lisas: „Veel kord – presidendil on oma valikuteks õigus. Küll aga ei tohiks justiitsminister sedavõrd väljakutsuvalt alandavaid, solvavaid ja šovinistlikke sõnu pruukida, sest tema ülesanne on ju lähisuhtevägivalla ohvreid kaitsta. Mul on piinlik ja häbi. Eesti ei pea taluma sellist justiitsministrit. Reinsalul pole enam midagi kaaluda. Tal on aeg tagasi astuda.“

Peaminister Jüri Ratas märkis sotsiaalmeedias: „Mis puudutab justiitsministri tänast arvamuslugu, siis on tema sõnakasutus sobimatu. Soovitasin tal vabandada kõigi ees, keda tema ebaõnnestunud avaldus solvas.“

Nõnda justiitsminister tegigi. Reinsalu ütles eile Õhtulehele: „Minu tänane kommentaar selle kohta, kas ühiskonnas on olemas võime pärast karistamist halastada, on moondunud hoopis küsimuseks, kas ma suhtun naistevastasesse vägivalda kergekäeliselt. Ei, ei suhtu. Igasugune vägivald on lubamatu. Kuri tegu peab saama karistatud. Seda kurssi on ajanud justiitsministeerium varem ja nii ka nüüd. Vabandan oma avalduse sõnastuse pärast, kui see tegi kellelegi haiget.“

President rõhub andeksandmisele

Maarit Stepanov 

Kuid avalikkuse paks pahameel pole suunatud presidendi kantselei valikule, vaid NO99 lavastajale, mistõttu saatsid üle saja inimese presidendile protestiks ühise avaliku kirja. Hoolimata tõsiasjast, et president Kersti Kaljulaid on avalikult lähisuhtevägivalla hukka mõistnud, rõhutas Kaljulaid oma vastuses andestamise olulisusele. „Ettepanek Teater NO99-le ning sealhulgas selle teatri lavastajale Tiit Ojasoole korraldada selleaastane vastuvõtt ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest,“ ütles Kaljulaid, et hindab petitsiooni autorite julgust tundlikul teemal sõna võtta. „Saan kõigi argumentidest aru, kuid nagu on näidanud praegunegi ühiskondlik arutelu, ei ole rasketel teemadel kunagi võimalik anda vastust, mis meeldiks kõigile. See on tugeva, mitte nõrga ühiskonna tunnus.“ Kaljulaidi sõnul ei tähenda andestamine tegude õigustamist või pea ärakeeramist. „Andestamine tähendab lootust, et suudame nii inimeste kui ka ühiskonnana probleemidele otsa vaadata, nendega tegelda, neid tunnistada, kuid ka ühiselt lahendusi otsida ja seeläbi edasi liikuda. Usun, et see on parim tee kogu ühiskonna jaoks, ka kõigile ohvritele, kelle kaitseks olen kõnelnud ja jätkan kõnelemist.“ President kutsus üles ühiskondlikku arutelu keerukatel teemadel jätkama.