Minister Kadri Simsoni vastus poriste riigiteede üle nurisejatele (101)

Eesti kevad toob iga aasta endaga kaasa tavapärase, kuid siiski alati pahameelt tekitava seisukorra meie teedel. Talvine külma ja soojema ilma vaheldumine tekitab auke ning siis, kui lumi viimaks sulama hakkab või on rohkem sademeid, halveneb kruusateede seisukord üle kogu Eesti ning linnatänavaid katavad löökaugud. Linnas on mureks sool ja naastrehvid, maal põhjuseks kruusateede muldkehad, mis paljudel juhtudel välja ehitamata või rajatud savistest materjalidest, millel puudub võime vett välja juhtida. 

Ajakirjaniku kodutee

Selle kevade kuulsaim kruusatee on riigimaantee number 22286, mis on koduteeks ajakirjanik Kristina Traksile. On kahetsusväärne, kui riigimaantee ei ole sõidetav. Olgu siis põhjuseks sulav lumi, sademed või midagi muud. Antud teega on probleeme ja maanteeamet peab sellele tähelepanu pöörama. Samas pean ümber lükkama avalikus kirjas olnud väite, et tegemist oli eelmisel suvel remonditud riigiteega.

Maanteeameti selgituste kohaselt tehti kõnealuses lõigus tavahoolde korras üksikuid tasandustöid, mis võis jätta mulje, et teed on remonditud. Maanteeamet tunnistab, et selle lõigul on juba teist kevadet avaldunud suuremad probleemid. Ümbruskonnas on teostatud massiivseid RMK metsateede ehitusi ja vedude tõttu on saanud kannatada ka riigiteed. Tänaseks oleme kokku leppinud, et maanteeamet uurib võimalust tuua kõnealune tee eriobjektina juba käesoleva aasta remondikavasse, mis võiks lahendada antud lõigu probleemid pikemaajaliselt.

Riigile kuuluvate kruusateede seisukord paraneb aasta aastalt. Maanteeamet remondib igal aastal ligikaudu 300 kilomeetrit kruusateid, mille seis paraneb pärast remonti oluliselt. Lisaks teede remontimisele pööratakse tähelepanu ka seisukorra hoidmisele. Näiteks paigaldatakse hooajaliselt kruusateedele koormuspiirangu märgid, mis aitavad vähendada märjal aastaajal tee seisu halvenemist. Seeläbi suudab maanteeamet hoida valdava enamiku riigi ca 4700 kilomeetrist kruusateedest mõistlikus seisukorras. Mõistagi võiks kõik riigiteed olla kõvakattega, aga kahjuks me pole veel piisavalt rikkad. Seega on esmaseks sihiks mustkatte alla saada kõik kruusateed, mida ööpäevas kasutab vähemalt 100 sõidukit.

Eelmisel nädalal saavutas valitsus kokkulepe järgneva nelja aasta riigieelarve strateegia osas, millega leiti kruusateede osas lisaraha. Sama oluline on ka see, et rahastuse sai ka kogumahus Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo lõik, ilma et selleks oleks pidanud edaspidi vähendama muid teetöid.

Selge on ka see, et ega kevadine ilm ei too kaasa tee seisukorra halvenemise ainult riigimaanteedel. Kui räägime kohalike omavalitsuste poolt hallatavatest teedest, siis nende korrashoid on KOVi seaduslik ülesanne. Selle rahastamine toimub eelkõige omavalitsuse eelarvest, mille moodustavad maksutulud, Euroopa Liidu erinevad toetusmeetmed, laenud jms. Lisaks toetatakse igal aastal riigieelarvest sihtfinantseeringuna kohalike teede hoidu.

Tänavu eraldati omavalitsustele teehoiu toetuseks umbkaudu 29 miljonit eurot. Lisaks otsustas riik eraldada taotluste alusel täiendavat toetust omavalitsustele, mida läbib transiittee või ettevõtlusega seotud suure liikluskoormusega tee. Tänavu 9 miljoni euro ulatuses ning järgmiseks aastaks on planeeritud 6 miljonit. Seega ei saa kuidagi väita, et riik ei toeta kohalikke teid.

Räägime ka ühistranspordist, sest see oli avalikus kirjas samuti välja toodud. Ma saan aru kirja autorist, et teda maakondlikud bussiliinid ei aita, sest bussid sõidavad liialt kaua ja valedel aegadel. Olen nõus, et Eestil on antud vallas arenguruumi ja seda eriti piirkondliku transpordi arendamisel. Seda nii  liinitiheduse kui ka hindade osas. Seetõttu otsustas tänane valitsus ametisse astudes senisest jõulisemalt ühistransporti toetada. Maakondlikud bussiliinid on ainus ühistranspordiliik, mis on kättesaadav igas Eesti maakonnas ning aastas tehakse nendega kokku ligikaudu 18 miljonit reisi. Tegemist on transpordiliigiga, mille arendamine aitab meil jõuda võimalikult paljude inimesteni maksimaalse ulatusega. Küsitluste kohaselt on selles transpordiliigis lisaks tänasele mahule veel ka kasutamata kasvupotentsiaali.

Viimased uuringud näitavad, et inimeste seas, kes täna kasutavad maalt tööle jõudmiseks autot, on iga kolmas valmisolekus auto bussi vastu vahetada juhul, kui bussisõit oleks tasuta. Ka töötukassa inimesed, kes igapäevaselt tegelevad inimeste tööturule aitamisega, on avaldanud arvamust, et kui maainimene ei peaks tööle jõudmiseks märkimisväärset osa oma palgast maha sõitma, oleksid nad tööotsimisel ja väiksema palgaga tööpakkumiste vastuvõtmisel aktiivsemad.

Praegu maksavad maaliinide kuukaardid kallimal juhul lausa 72 eurot. Liinide tasust vabastamine on tervitatav leevendus bussireisijate rahakotile ning pakub alternatiivi ka neile, kes liine täna ei kasuta. Lisaks võtab riik enda kanda seni valdade poolt tasutud õpilaste tasuta sõidu. Esimesest juulist käivituv tasuta maakonnasisene bussitransport adresseerib mitut probleemi korraga – sõit läheb inimesele soodsamaks ning ka liinid lähevad tihedamaks.

Tänan teavitajaid

Ma tänan siiralt inimesi, kes kasutavad kruusateid ja annavad tee kehvast seisukorrast vastavalt, kas kohalikule omavalitsusele või maanteeametile teada. Sellisel juhul saab maanteeamet koos hooldeettevõtjaga üle vaadata riigi kruusatee olukorra ning asuda esimesel võimalusel seisukorda parandama. Kui kevadel osutub mõne kruusatee läbimine sõiduautoga võimatuks, siis üldjuhul leitakse võimalus riigitee remondiks veel samal aastal.

Seega on hea, et Kristina Traks andis märku riigimaantee kehvast olukorrast. Maanteeamet omakorda peab antud teede seisukorraga tegelema ning julgen lubada, et seda ka tehakse.  Kuid antud tee parandamine ei sõltu sellest, kas ja kuidas doteerib riik ühistransporti. Ma saan aru, et oma kodutee on inimesele kõige olulisem ja alati võib pakkuda, et jätke midagi muud tegemata. Siiski on majandusministeeriumi üle 800 miljoni euro suuruses eelarves raha nii teede olukorra parandamiseks kui ka erinevate ühistranspordiliikide toetamiseks.

Maakondlik bussitransport moodustab ühistranspordi dotatsioonidest ligikaudu kolmandiku. Lisaks toetame ka  praamiühendust, siselennuliine ja raudteetransporti. Neis liikides on maakondlik bussitransport kõige enam kasutatav ja dotatsioon ühe reisi kohta kõige madalam ka peale tasuta sõidu rakendamist.