Põhikooli puhul tundub senikehtiv süsteem veelgi ebaloogilisem. Kui lõpueksamid on juunis, aga gümnaasiumide sisseastumiskatsed seevastu suuresti märtsis, siis kellele noored neid eksameid tegema peavad? Põhikooli kvaliteedi mõõdupuu on õpilaste edasipääs gümnaasiumisse. Pole ju enam vanad ajad, kui õppimine piirdus tihtipeale põhikooliga, ja seega oli haridustee pidulik lõpetamine eksamitega veel kuidagi õigustatud. Praegu tuleb aga selleks, et pääseda parematesse gümnaasiumidesse, läbida eksamitega võrreldav katsete kadalipp. Edasiõppijad proovivad sisse saada mitmesse kooli ja on seega vabatahtlikult nõus neid tegema. Lõpueksamid on muutunud ülearusteks – gümnaasiumid on juba enne lõpueksameid tehtud sisseastumiskatsetega tunnistanud, et põhikooli lõpetajad on sobilikud seal edasi õppima. Gümnaasiumid tahavad lõpueksamite hinnete asemel näha pigem igapäevaste hinnetega lehte, mille põhjal saab paremini aimu noore õpioskustest ja suutlikkusest gümnaasiumiastme suurema koormusega korralikult toime tulla.
Kui gümnaasiumilõpetajatel pole enam kurnavat eksamisuve – kui juunikuised lõpueksamid läksid sujuvalt üle juulikuisteks kõrgkooli sisseastumiseksamiteks –, siis on mõistlik kohelda põhikoolilõpetajaidki sama mõõdupuuga. Tänavustel lõpetajatel on sisseastumiskatsed juba tehtud ja sügisesed õpinguplaanid paika pandud. Kui gümnaasiumid on edasi õppida soovijad juba heaks kiitnud, siis mida on vaja veel lõpueksamitega tõestada? On õige aeg viia ka põhikoolide eksamikorraldus tegelikkusega vastavusse.
Kommentaarid