Melania Trump külastas sisserändajatelt ära võetud lapsi, kelle saatus on endiselt ebaselge (9)

PBS ja ABC News vahendavad, et valitsusel puudub vaatamata lubadusele lõpetada laste äravõtmine USA-Mehhiko piiri ületanud Kesk-Ameerika selge visioon sellest, kuidas lapsed vanemate juurde tagasi toimetada. Paljud neist on toimetatud piirilt eemale ning selles, kuidas ja millal neid vanematega taas kokku viiakse, valitseb segadus ja peataolek.

Ametlikel andmetel on maikuu algusest kuni 9. juunini on piiril vanemate käest ära võetud ligi 2300 last. Need lapsed on Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeeriumi hoole all koos veel mitmete tuhandete lastega, kes on riiki sisenenud üldse ilma täiskasvanud saatjata. Kokku on ministeeriumi hingekirjas nädala alguse seisuga tervelt 11 786 last. Neist paljud, nagu öeldud, on riiki tulnud üksi.

Laste elutingimused on küll tagasihoidlikud, ent kõik nende põhivajadused on täidetud. Siiski näib mitmetelt fotodelt, et mõnes kohas hoitakse lapsi suisa puurilaadsetes ruumides. Mitmed lastearstid, kes on lapsi üle vaatamas käinud, on avaldanud arvamust, et emotsionaalses mõttes on olukord laste tervisele täiesti vastuvõetamatu. Mõned arstid on arvamusel, et ehkki lastel võib olla tekke ja toitu, on vanematest eraldatuna kinni istumine laste piinamine. Lapsed nutavad oma vanemate järele, kõige nooremad on vaid pooleteiseaastased põnnid.

Kuidas toimetatakse aga need lapsed, kelle vanemad on kinni peetud, nüüd nende juurde tagasi? Selles osas vastust veel ei ole ning samuti on paljud lapsed piiriäärsetelt aladelt üldse muudesse osariikidesse toimetatud. Ka ei ole hetkel ruumi kõigi eeldatavasti peatselt taasliidetud perekondade majutamiseks. Hetkel üritavad lapsevanemaid menetlevate kohtutega koostööd teha humanitaarorganisatsioonid, kes küsitlevad täiskasvanuid. Kuid seegi pole parim meetod, sest on sisserändajaid, kes on kirjaoskamatud ning ei oska öelda oma lapse täpset sünnikuupäeva ega seda, kuidas tema nime kirjutatakse.

Trumpi allkirjastatud määruse kohaselt tohib üht perekonda nüüdsest kinni pidada kuni 20 päeva. Mis võib endiselt probleemne olla, sest mis saab siis, kui kohtus täiskasvanu juhtumi menetlusega kauem läheb? Nulltolerantsi poliitika illegaalsete immigrantide suhtes presidendi kinnitusel jätkub. Siiski tuleb märkida, et varjupaigataotlejad ja niisama riiki illegaalselt sisenejad ei ole ei USA ega rahvusvaheliste seaduste silmis päris sama kategooria. Enamik Hondurasest, Guatemalast ja El Salvadorist tulnud inimesed taotlevad just nimelt varjupaika (mis ei ole kuritegu). Et see keerulisemaks teha, piiras USA justiitsminister Jeff Sessions asüülitaotluse esitamise tingimusi, muutes sellega mitmed seni asüüli lootuses riiki sisenejad kriminaalkuriteos vastutavateks. Sessionsi sõnul olid asüülitaotluse esitamise tingimused liiga ebamäärased ja andsid võimaluse igale kurva elusaatusega inimesele USAsse elama asuda.

21. juunil külastas üht Texases asuvat kinnipidamisastust, milles lapsi hoitakse, USA esileedi Melania Trump. Külastus toimus valvurite jaoks ootamatult ja etteteatamata. Keskuses viibib umbes 55 last, peamiselt vanuses 12-17, enamik neist on riiki tulnud täiskasvanud saatjata, kuid paar last on ka nende seast, kes on vanematelt ära võetud.

Esimene leedi uuris keskuses laste vaimse tervise kohta ning talle vastati, et keskusesse toodud lapsed on esimese ööpäeva endast väljas, kuid siis rahunevad. Proua Trump vestles tõlgi abiga mitme lapsega, ehkki märkis, et mitmed neist tönkavad ka natuke inglise keelt. Ta utsitas lapsi üksteisega lahked olema ja tublisti õppima. Lapsed aplodeerisid talle.

Proua Trumpi kostüümivalik, kui ta Marylandis lennukisse kõndis, oli mõnede silmis kummaline. Daam kandis rohelist jakki, mille selja peal oli sõnum „Mind tegelikult ei huvita. Aga sind?“ („I really don't care. Do U?“ ingl.k.). CNNi saatejuhtide meelest oli jakivalik vale, ehkki presidendiproua lastega kohtuma minnes seda ei kandnud.