Vastased peavad juba praegu Kristian Kullamäele (palliga) palju tähelepanu osutama. (Tiit Tamme)

Eesti koondises loodetavasti järgmised 15 aastat kandvat rolli täitev Kristian Kullamäe tegutseb platsil nagu moodne korvpallur. Positsioonid on juba mõnda aega üsna hägused ja Kullamäed jälgides ei saagi täpselt aru, kes ta on. Mängujuht, viskav tagamängija või nende kombinatsioon?

19aastane Kullamäe ise kaldub viimase variandi poole. „Olen võimeline mängima nii number „ühte“ kui ka „kahte“. Olen mõelnud, et ma võiks olla Nando de Colo moodi. Ta mängib ka mõlemat positsiooni. Vaatame, mida tulevik toob, praegu teen kõike. Koondises olen suurema osa ajast mängujuht olnud, aga kui vaja, liigun positsiooni võrra edasi,“ räägib ta.

De Colo nimi ei tulnud Kullamäel tühja koha pealt. Tihti ei soovi pallimängijad ennast kellegagi võrrelda, aga Prantsusmaa koondise ja Moskva CSKA staaril on eestlane juba pikalt silma peal hoidnud.

„Ta on kindlasti üks mu eeskujudest ja mulle meeldib ta mängustiil. Ta pole kõige atleetlikum pallur, aga see, kuidas ta suudab platsil erinevate situatsioonidega toime tulla, on märkimisväärne,“ selgitab Kullamäe.

Atleetlikkusest rääkides mainib Saksamaa Bundesligas Gotha ridades läinud hooajal 123 minutiks platsile saanud Kullamäe, et seda on tal vaja parandada. „Pean tugevamaks saama. Praegu on näha, et teatud hetkedel jääb jõust ja kiirusest puudu,“ sõnab ta.

Bundesligas pall tema käest kuigi palju läbi ei käinud, Saksamaa noorteliigas oli Kullamäe aga võistkonna tugisammas.

„Sain äsja Soome* vastu mängides kinnitust sellele, millest mul Bundesligas puudu jäi. Seal minuteid väga palju polnud (keskmiselt 10,2 – A.K.) ja vastutusekoormat samuti. Mängisin rohkem pallita. Aga treenisin terve hooaja meestega ja nüüd saan koondises näidata, mida selle ajaga õppisin. Taseme poolest tundub koondis Bundesligaga üsna sarnane. Vahe on selles, et siin pean võimalusi looma nii endale kui ka teistele.“

Kas teise rolliga kohanemine läks kergelt? „Midagi keerulist ei olnud, aga pidin enda jaoks selgeks tegema, mida [peatreener] Tiit Sokk ja võistkonnakaaslased minult ootavad. See oli alguses paras katsumus,“ vastab ta.

Koondist silmas pidades tuleb kasuks ka kogemus, mida Kullamäe sai Saksamaa neljandas liigas ja U19 meistrivõistlusel liidrirolli kandes. „Sealt on nii mõndagi koondisse üle tuua,“ muheleb ta.

Kristian Kullamäest rääkides ei saa üle ega ümber tema isast Gerdist. Kui viskekahur veel 2000. aastate lõpus Tartu Ülikool/Rockis mängis, läks Kristian poolajapausil väljakule ja hakkas paar meetri pealt viskeid sisse upitama.

Nüüd astub poeg karjääriredelil aina kõrgemale ja keegi ei tea, kus on lagi. Milline on isa ja poja suhe praegu?

„Ta avaldab arvamust ja proovib aidata, aga samal ajal laseb mul rahulikult mängijana kujuneda. Ta annab nõu, kuidas mingis olukorras käituda, aga reegleid paika ei pane. Otsuseid teen mina,“ räägib tagamees.

* - jutuajamine Kullamäega toimus neljapäeval, päev enne Suurbritannia - Eesti matši

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis