Haldusreform on tehtud. Elu läheb vanamoodi edasi. (16)

11. juulil kogunes rahandusministeeriumi väärikas seltskond. Toimus seminar „9 kuud haldusreformist. Mis sellest sündis?”, kohal oli üle 100 külalise. Läbi lahati reformi otsuste sünni, tausta ja elluviimise eri vaatenurgad, valu- ja rõõmukohad. Koosviibimise avas Seto naiste jõuline haldusreformi laul, mis komponeeritud Villu Tamme viisile. 

Kui mingil teemal juba laul tehtud, siis on asi tõsine.

„Kes arvab, et see reform sai päris hästi tehtud?” püüdis riigihalduse minister Janek Mäggi poolehoidu. „Kes arvab, et väga halvasti?” Rahva seast kostis kiivas küsimusepüstituse tõttu nurinat. Minister leebus ja lubas märku anda ka neil, kes arvasid, et lihtsalt halvasti. Poolehoidjaid paistis siiski rohkem olevat.

Minister rõõmustas. „See, et sedavõrd paljusid inimesi kaasates oli võimalik läbi viia nii rahumeelne reform, on saavutus. Ehkki esines ka vastuolusid ja ebaloogilisi otsuseid, oleme kõik targad mõtted ellu viinud,” ütles Janek Mäggi, kelle sõnul tuli rinda pista ka omakasu ja põhjendamatu väiklusega. „Mudel, mis Toompeal välja töötatakse, ei pruugi igale poole sobida. Ida-Virumaa, Valga- ja Saaremaa probleemid on väga erinevad. Aga kõik ei peagi tahtma ühesuguseid asju,” jääb minister optimistlikuks.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) vanemanalüütik Veiko Sepp leiab, et tegemist on sotsiaalse eksperimendiga. Seisukoht, et kõik on alles alguses, jäi kõlama ka teistest sõnavõttudest. 

„Kas nüüd on lõpp? Ei, see on alles algus,” parafraseerib politoloog Georg Sootla Tallinna ülikoolist „Viimset reliikviat”. „Ei ole plaani, mille järgi ühiskond kohe teistmoodi tantsima hakkaks. Et rääkida, kuhu jõuame, tuleb uuesti kohtuda 10 aasta pärast. Praegu saab öelda, et saime sellise reformi, nagu poliitiliselt ära oleme teeninud.” Sootla lisab, et ootused olid suured. „Tegelikult lahendati selle reformiga ainult haldusterritoriaalsed küsimused. Fiskaalreform ja regionaalpoliitilised reformid on veel ees,” žongleerib poliitikateadlane võõrsõnadega.

„Pärnu on linn Pärnu maakonnas Pärnu linnas,” toob Peeter Päll Eesti Keele Instituudist välja keelelise ringtee. „Tartu linnas on ju ka lehmapidamise eeskirjad,” itsitab kõrvalistuja, kelle märkus naabrite poolt ärritunud sisinaga maha surutakse. Tõepoolest, kas me sellist Eestit tahtsimegi?