Anu ja ta abikaasa jäid Nice'i lennujaamas enda lennukist maha ning pidid leidma uusi võimalusi, et Eestisse pääseda. Lennujaamast soovitati neil helistada erinevatele lennufirmadele, mis aga osutusid üpris kalliks. Fotol olevad inimesed ei ole looga seotud.Foto: VALERY HACHE / AFP
Eesti uudised
26. juuli 2018, 11:11

Hoiatus reisijatele: hädas abielupaari neli abikõnet lennufirmadele läks maksma 120 eurot (44)

Eesti abielupaar jäi Lõuna-Prantsusmaa Nice’is oma lennust maha ning otsisid koju pääsemiseks abi lennujaamast saadud erinevate lennufirmade telefoninumbritelt. Suur oli nende üllatus, kui postkasti saabus arve abikõnede eest: 42 kõneminuti eest tuli abielupaaril välja käia 120 eurot.

„Pidime Nice’st tagasi Eestisse lendama. Meil olid LOTi piletid, aga ei saanud neid kasutada, sest jäime lennukist maha. Linnaliiklus oli niivõrd hull, et meie buss seisis ühe koha peal,“ meenutab Anu 15. aprilli pärastlõunasi sündmusi. „Pärast selgus, et linnas toimus maraton, millest me ei olnud teadlikud.“

Maratoni tõttu jõudis Anu koos abikaasaga lennujaama 35 minutit enne lennuki väljumist. See oli liiga hilja, et neid oleks pardale lubatud. Lennujaamas suunati nad infolauda, kus said erinevatelt lennufirmadelt enda edasiste reisimisvõimaluste kohta küsida. „Seal öeldi, et LOTi esindajat kohapeal ei ole, aga anti numbri, millele helistada. Seda me ka tegime,“ räägib Anu.

Kokku helistati kahel numbril, et küsida abi kolmelt lennufirmalt – LOTilt, Finnairilt ja SASilt.

„Ega need kõned lühikesed ei olnud, aga see on arusaadav, kui sa räägid lennufirmaga. Sul on neile küsimusi ja neil sulle, otsitakse lahendusvariante ja mis kõik muu – see võtab aega,“ kirjeldab Anu. Lõppkokkuvõttes kõnedest aga kasu ei olnud, sest pakutud lahendused olid liialt kallid ning nii osteti omal käel internetist poole odavamad lennupiletid, et tagasi Eestisse jõuda.

Kodus olles sai abielupaar Telialt arve, kus oli näha, et need neli kõnet Nice’i lennujaamas olid väga krõbeda hinnaga – 120 eurot. Selle hinna sisse mahtus kaks 15minutilist kõnet summas 43,1 eurot, üks 11minutiline kõne summas 31,6 eurot ja üks üheminutiline kõne summas 2,9 eurot.

Tehtud kõned ja nende summad. Foto: Erakogu

See tekitas Anus ja tema abikaasas ahastust – nad ei suutnud uskuda arvet, mida Telia neile saatis. „Minu jaoks on see täiesti uskumatu teenindus. Kui sulle antakse lennujaamast lennufirma number, siis see peaks olema tasuta. Sa oled ju abitus olukorras ja ahastuses, sest oled just lennust maha jäänud ning pead uued piletid ostma.“

Samas juhib Anu tähelepanu sellele, et numbrid, millele nad helistasid, on Prantsusmaa suunakoodiga ehk need peaksid olema Euroopa Liidu sisesed kõned, kus eritariifid enam ei kehti, nagu poliitikud on suure suuga kogu maailmale kuulutanud.

Abielupaar kirjutas Teliale kurja kirja, kus tuuakse samasugused punktid välja – numbrid anti infolauast ning tegu oli Euroopa-siseste kõnedega – ning nõuti selgitusi ja üüratu arve ülevaatamist.

Satelliitkõne või lihtsalt tasuline number?

Telia esialgsete selgituste järgi ei olnud tegu tavapäraste numbritega, vaid satelliitkõnedega. Selgitustes tuuakse välja, et enamus Euroopa Liidu operaatoreid maksustavad rändluskliente erinevalt võrreldes nende endi (kodumaa) klientidega. Hinnad on kokku lepitud erinevate operaatoritega ning neil ei ole mingit pistmist koduste (abielupaari puhul siis Eesti) tingimustega. Seega sai Telia Prantsusmaa operaatorilt, kelleks oli Orange, arve abielupaari tehtud kõnede eest, mis edastati omakorda kõnede tegijatele.

Anu Telia selgitustega rahul ei ole. „Nemad lihtsalt selgitasid, et nii on ja ei mingit juttugi,“ märgib ta. „See lugu peaks olema täiesti hoiatuseks teistele inimestele, et nad teaksid, et midagi sellist võib nendega juhtuda!“

Telia lisaselgitustes ütleb pressiesindaja Marina Bachmann, et ilmselt klient ei teadnud, et helistas Prantsusmaa tasulistele numbritele. „Lisaks sellele hinnastab Prantsusmaa operaator Orange enda võrgus teenusnumbritele tehtud kõned hinnaga 2,875 eurot minut, millele lisandub käibemaks. Eritasulisi numbreid võib iga operaator hinnastada vastavalt kuludele, kuna teenusnumbritega on seotud kõrgemad tasud ning see on ka Euroopa Liidu regulatsiooniga kooskõlas,“ ütleb Bachmann. „Antud juhul peab klient arve ära tasuma, sest kõned on tehtud ning Telia on antud juhul kõneteenuse nõude vahendaja, tasudes teenuse hinna eest operaatorile ja esitades arve kliendile.“

Telia pressiesindaja sõnutsi puudub Telial võimalus välismaal enne konkreetset kõnet klienti selle maksumusest teavitada, kuna kõned toimuvad teise operaatori võrgus. „Telia saab info klientide tehtud kõnede ja tasu kohta alles tagant järele. Kõige kindlam on tutvuda välismaise kõneoperaatori kodulehega, seal peaks info olemas olla. Teenusnumbrile helistades tasub kontrollida, kas tegemist on tasulise numbriga ja kas kohalik operaator võtab teenusnumbritele ja ka näiteks lühinumbritele helistamise eest tasu.“

Ühtlasi ütleb Bachmann, et tegu polnud satelliitsidega, nagu Telia esmastes selgitustes kirjas oli. „Teenindaja eksis kõnelogide lugemisel. Satelliitside võrku sattumisel informeerib Telia sellest klienti eraldi SMSiga.“

Telia lisaselgitused Anu hinge rahu ei too. „Loo lõpetuseks tahan veel kord rõhutada, et need numbrid saime lennujaama ametnikelt esindajatelt, kelle töö on inimesi aidata, mitte jagada selliseid numbreid... Oleme väga pettunud.“

Tarbijakaitseamet soovitab esitada pretensiooni kauplejale

„Kuivõrd kõnealune sündmus leidis aset Prantsusmaal ja eeldatavasti on tegemist Prantsusmaa teenusnumbriga, soovitab tarbijakaitseamet pöörduda kaebusega kaupleja ehk teenupakkuja poole, et esitada pretensioon ja ühtlasi selgitada välja, missugused nõuded kehtivad tasulise teenusnumbri kasutamisel kõne tariifist teavitamisel Prantsusmaal,“ ütles tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuht Pille Kalda. „Lisaks võib kaaluda ka pöördumist lennujaama poole, kus tarbijale telefoninumber anti. Kui tarbija kauplejaga omavahel kokkuleppele ei jõua, on tarbijal võimalus piiriülese vaidluse lahendamiseks pöörduda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole www.consumer.ee.“