Reinsalu loodab loomeorganisatsioonidega kohtuvälise kokkuleppele minna (12)

Ministeerium on tellinud tarbijakäitumise uuringu, et määratleda tarbimise ulatus. Uuringu pinnalt on ministeerium töötanud välja uue kontseptsiooni, kuidas autorite esindusorganisatsioonidele tasu hüvitada ning tutvustab seda lähiajal valitsuskabinetile. Ministeerium peab otstarbekaks uue kontseptsiooni pinnalt seaduseelnõu väljatöötamise 2018. aasta teises poolaastas. Uue kontseptsiooni järgi hüvitataks nimetatud tasud riigieelarvest selge metoodika alusel. Sel juhul ei oleks vajalik käivitada ulatuslikku järelevalvesüsteemi tasude sissenõudmiseks ning ei suureneks tarbijate eeldatav hinnakoormus teleritele, nutitelefonidele, arvutitele  ja muudele seadmetele, mis salvestavad või on andmekandjad.     

"Valitsus arutas ka võimalikku esindusorganisatsioonide nõuet ja valitsuse mandaadi alusel tegi justiitsministeerium ka ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks selles summas, mis võiks ka olla varasema kohtuotsuse pinnalt," ütles Reinsalu ERR uudistele, viidates riigikohtu märtsikuisele otsusele, mille järgi peab riik autorikaitsjatele maksma 80 000 eurot aastate aastate 2010 kuni 2013 saamata jäänud tulu eest.

Puutuvalt eelmise nelja aasta eest esitatud tasunõudesse on justiitsministeerium seisukohal, et nii ulatuslik nõue ei ole kindlasti põhjendatud. Valitsuse otsuse alusel tegi justiitsministeerium esindusorganisatsioonidele ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks, kuid Justiitsministeeriumi pakutud hüvitise summaga, mis lähtus 2010-2013 perioodi kohta tehtud kohtulahendi loogikast, ei olnud autorite esindajad nõus. Ministeerim on jätkuvalt huvitatud varasema perioodi tasude osas mõistliku kokkuleppe saavutamisest, seda ka käimasoleva kohtuvaidluse raames.

Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni teatasid täna, et on sunnitud pöörduma kohtusse, et saada riigilt saamata jäänud seadusejärgsed isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest summas 38 miljonit eurot. Ühena vähestest Euroopa liidu liikmesriikidest pole Eesti valitsus suutnud tänini korraldada tasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt. 

Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa liidu direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Probleem on kestnud aastast 2006 ning lahendust ei ole tänini. Kohtusse mindi saamata jäänud tasude pärast aastatel 2014-2017, kuid olukord, kus Eesti loomeinimesed vastupidiselt oma Euroopa kolleegidele digi-ja nutiseadmetelt tasu ei saa, paraku jätkub.