Pagulaste pikk jalgsirännak Ühendriikidesse tööd ja leiba otsima (45)

„Me avasime Guatemala piiri, varsti avame ka Mehhiko oma ja siis on Ühendriigid juba päris lähedal,“ ütlesid reedel kolonni juhid. Guatemala piiril püüdsid politseinikud kolonni peatada, kuid inimesed marssisid neist lihtsalt üle.

„Me ei hooli ka president Trumpi ähvardustest. Ta peab meid vastu võtma,“ kinnitas 24aastane Andrea Fernandez, kes kõnnib Ameerika poole koos oma kolme lapsega – vanim on seitsme aastane. Andrea sõnul ei suuda ta kodumaal tööd leida ja tema peret kiusatakse taga. Sama kinnitab ajalehele Guardian 65aastane Arely Orellana, kes on teel koos oma kahe viieaastase lapselapsega ja loodab leida tütre, kes elavat kusagil Houstonis. Arely varustus on jalgsimatkaks napp: vaid seljakott mõne puhta rõivatükiga, jalas on kulunud sandaalid. „Mul ei ole valikut. Ma ei suuda lapselapsi toita. Poiste isa tapeti ja keegi ei võta ju tööle nii vana inimest,“ kurdab ta. Surmast räägib ka 40aastane Carolina Aguilar, kes on teel oma kahe väikese tütrega. „Mu mees oli elektrik. Ta tapeti üheksa kuud tagasi,“ viitab Carolina sellele, et ta on pärit Cholomast, kus politseid pole nähagi ja kõike määravad kurjategijajõugud. „Mul pole seal enam kodu ega tööd, selle pisku, millega hinge lastel sees hoidsin, sain annetustena.“ 

Vanemateta teele asunud 12aastane Mario David ütleb, et ta perel pole raha ja sellegi vähese, mis nad teenida suudavad, võtavad kurjategijad ära. Mariogi loodab, et ta pääseb Ühendriikidesse, saab seal hariduse ja töökoha. „Ma õpin ükskõik mida, peaasi, et tulevases ametis teenib palju raha,“ naerab poiss.

Oma kolm aastat tagasi Hondurasest lahkunud tütre telefoninumbri on Orellana kirjutanud käe peale, et seda mitte ära kaotada. Nagu suur osa teisigi pagulasteele asunuist, pole temagi kuulnud Mehhiko teatest, et üle piiri lastakse ainult neid, kellel on dokumendid korras või neid, kes kohe varjupaika paluvad. Hondurasest pääseb Guatemalasse tavalise isikukaardiga. Mehhiko piiril nõutakse aga passi ja viisat, mida peaaegu kellelgi ei ole. Piirile toodi politseijõude.

President Trump tviitis esmalt nõudmise, et Honduras peab oma inimesed tagasi kutsuma, või ta jätab selle riigi ilma igasuguse rahalise abita. Sellest polnud kasu, nagu ka Guatemala ähvardamisest. Viimane, mida Trump kuulutas, on võimalik otsus sulgeda piir rahvuskaardi üksusi kasutades. Eksperdid oletavad, et seda ähvardust ei saa teostada ja see on pigem mõeldud presidendi pooldajate kõrvadele. 

Ühendriikides lähenevad vahevalimised ja see teeb Trumpi haavatavaks. Seaduse järgi peab ta lubama riiki kõik, kes varjupaika soovivad vähemalt senikauaks, kuni nende avaldusi läbi vaadatakse. Amnesty International on juba nimetanud jõumeetmeid, nagu näiteks piiride sulgemine, seadusevastaseks. Inimesi tuleb kohelda austusega, ütleb organisatsioon.

Ka Mehhiko on keerulises olukorras. Parajasti vahetub seal võim – president Enrique Peña Nieto meeskond lahkub, kuid uue presidendi Manuel López Obradori meeskond pole veel tööd alustanud. Seetõttu püütakse leida mingi kesktee – saata politseiüksused piirile, et näidata Ühendriikidele ettevõtlikkust, aga samas teatada, et iga massimarsist loobunu, kes on üksikult piiri ületanud, võetakse vastu. Riigi migratsiooniamet on oma nõuandes veelgi leebem: kõik need, kes teatavad, et Mehhiko on neile ainult transiittee ja siit minnakse kindlasti edasi kolmandasse riiki, pääsevad üle piiri sekeldusteta. Ametisse astuv president Obrador on koguni kinnitanud, et iga Kesk-Ameerikast tulnud pagulane saab tööloa, kui ta seda soovib.

Ühendriigid on aga juba varem teatanud, et Hondurasest tulnud pagulased kaotavad oma senise ajutiselt kaitstud staatuse juba 2020. aastal.

Miks inimesed Hondurasest põgenevad?

Riigi üheksast miljonist elanikust elab Maailmapanga andmeil kümnest inimesest kuus vaesuses, igal viiendal napib üleüldse vahendeid, et toitu suhu ja riideid selga saada. Mullu novembris valiti presidendiks Juan Orlando Hernández. Paljude meelest võltsiti valimistulemusi ja see viis vägivaldsete kokkupõrgeteni riigis, kus niigi on mõrvad igapäevased. ÜRO andmetel tapeti 2015. aastal Hondurases 63,75 inimest iga saja tuhande elaniku kohta.