Martti NõmmeFoto: Tiina Kõrtsini
Talisport
20. oktoober 2018, 21:02

Reeglimuudatus paneb suusahüppajate kavaluse proovile, eestlastel on nipid olemas

Ka suusahüppeid võib pidada omamoodi tehnikaspordiks, sest tippkonkurentsis omab lisaks oskustele suurt tähtsust hüppekombinesoon. Eesti koondise kogenuim liige, 25aastane Martti Nõmme kinnitas, et meie parimad näevad sellega vaeva. 

"Muretsesime mõõdupuki, millega tornis võetakse hargimõõtu (kombe jalgevahepiirkonda ei tohi tekkida liiga suur kandepind, sest see annaks õhus eelise - M.T.)," lausus Nõmme sel nädalal Õhtulehele.

Endine tippsuusahüppaja Kaarel Nurmsalu selgitas veebruaris Õhtulehele kombeteemat pikalt ja laialt. Ta lausus, et hüpperüüga manipuleeritakse massiliselt, sest eliitseltskonnas loeb iga nüanss.

„Kui kontroll tahab, siis ta võtab iga venna maha. Mitte ühtegi venda ei ole, kes hüppab ideaalse kombega, sest need reeglid on omavahel ka vastuolus,“ ütles Nurmsalu.

Milles pettus seisneb? Lihtsustatult öeldes proovib iga hüppaja saavutada oma kombega nii suure lendorava-efekti kui võimalik, kuid kontrollis näida aus mees. Võidu võti on vigu varjav kehahoiak, mida harjutatakse spetsiaalselt nagu hüppeid endid. 

Nõmme kinnitas, et mõõdupuki hankinud Eesti koondiski (lisaks temale 19aastane Artti Aigro ja 18aastane Kevin Maltsev) imiteeris suvel trennides varustuse kontrolli läbimist.

"Nüüd tuli muudatus ka tornis mõõtmise osas," teatas ta. "Enam ei tohi vahetult enne kombet üles tõmmata, vaid peab paar astet alla astuma ja alles siis mõõtu andma. Selle ajaga võib vöökoht [puusakondist] alla libiseda (see on rangelt keelatud - M.T.). Peabki leidma omad moodused, et kombet üleval hoida."

Kas teil on need leitud? "Jah," vastas Nõmme.

Tõsi, rikkamate riikidega ei anna eestlasi praegu võrrelda, sest oma õmblejat neil pole. Tippudel on võistlustel kaasas oma rätsep, kes kombet vastavalt vajadusele timmib.