BBC: tallinlane loobus tasuta ühistranspordi saabudes jalakäimisest ja rattasõidust, mitte autost (33)

Luksemburgi pealinna Luxembourgi viivad teed on iga päev umbes. Väikeriigis on 602 000 elanikku, igapäeveselt sõidab sinna 175 000 seal töötavat välismaalast ja igal aastal külastab Luksemburgi umbes 1,2 miljonit turisti. 2020. aasta 1. märtsist on Luksemburg esimene riik, mis pakub tasuta ühistransporti.

Luksemburgi poliitikute silmis ei ole tasuta ühistranspordi peamiseks ajendiks mitte ummikud, keskkonnasaaste või rahva närvid, vaid vaesus. See on termin, mida me enamasti Luksemburgiga ei seosta, kuid väikseima sissetulekuga kümnendik Luksemburgi elanikkonnast teenib keskmiselt 1011 eurot kuus. Jõukas ning veelgi enam – marukallis riigis ei ole see teps mitte suur sissetulek.

Luksemburgi transpordiminister François Bausch selgitab: „Inimestele, kel on madal sissetulek, on transpordikulutused ülitähtsad. Seega on lihtsam, kui sõit on kõigile tasuta.“ Tasuta ühistransport on vaid üks mitmest plaanitud muudatusest, kuidas madalamal elujärjel rahvast järele aidata. Teiste teemadega võrreldes ei küta ühistranspordi küsimus luksemburglastes erilisi kirgi.

Nagu artikkel mainib, on Luksemburgil ka paar eeskuju. Prantsusmaa ligi 100 000 elanikuga linn Dunkerque pakub tasuta ühistransporti 2018. aasta detsembrist ning rahvale näib see meeldivat. Keskmiselt tõusis ühistranspordi kasutamine 50 protsendi ehk poole võrra, mõnedel liinidel lausa kuni 85 protsenti.

Teine näide on Tallinn. Ehkki reiside pikkus vähenes mõne ajaga tõepoolest umbes kümnendiku võrra, ei tulnud see sellest, et autojuhid oleksid sõidumasina koju jätnud ja selle asemel bussiga sõitnud ja seega vähem ummikuid tekitanud. Pigem oli asi hoopis selles, et need tallinlased, kes varem raha säästmiseks jala kõndisid või ühest kohast teise rattaga sõitsid, kasutasid nüüd ära tasuta ühistransporti. Ehk et vähenes mitte kõige ebatervislikum, vaid hoopis vaieldamatult kõige tervislikum liikumisviis.

Samuti kasvas elanike huvi erinevalt Dunkerque'ist ühistranspordi vastu kesisemalt. Näiteks Nõmmel 25 protsendi võrra, Põhja-Tallinnas 12 ja Pirital 7 protsendi võrra. (Tasub mainida, et uuringu graafiku järgi olid nõmmekad kõige tublimad autost loobujad.)

Selles osas, kas tasuta ühistransport parandas töötute või madala sissetulekuga tallinlaste liikuvust, on uurimistulemused vastakad. Madala sissetulekuga inimesed hakkasid küll ühistranspordi vastu õige pisut rohkem huvi tundma, ent pole mingit tõestust sellest (mida loodavad väga Luksemburgi riigijuhid), et inimeste töövõimalused kuidagi paranenud oleks.