Johaug dopingskandaalis endal süüd ei näe ja loodab karistuseta pääseda (6)

Johaugi positiivsest dopinguproovist leiti anaboolset steroidi klostebool, mis jõudis sportlase sõnul tema organismi põletikuvastase kreemi kaudu. Suusataja kasutas kreemi, sest soovis leevendada päikesepõletust huulel.

Ehkki dopinguuudise järel võttis süü avalikult enda omaks Norra koondise arst Fredrik Bendiksen, on ilmunud mitu segast asjaolu, mistõttu ei saa süüst täiesti priiks pidada ka Johaugi. Näiteks on Norra meedia ümber lükanud Bendikseni ja sportlase väited skandaalse huulekreemi kohta.

Mullu novembris teatas Norra Antidopinguagentuur, et soovib Johaugile 14 kuu pikkust võistluskeeldu ning homme algav istung selgitabki suusataja lõpliku karistuse. Ent protsessis teeb otsuse Norra Olümpiakomitee komisjon, mitte kohus.

Et keelatud ainete tarvitamises on ühel meelel mõlemad osapooled, tuleb istungil otsustada, kui ulatuslik on Johaugi süü. Kui antidopinguagentuur näeb suusatajal vähest süüd, siis naine ise ütleb jätkuvalt: manustasin ainet kogemata ning mina dopinguloos süüdi pole! Johaug usub, et ta peaks võistluskeelust pääsema.

Otsustab komisjon siiski võistluskaristuse määrata, tuleks norralanna advokaadi Christian Hjorti sõnul seda tehes võtta arvesse proportsionaalsuse printsiipi: kui rikkumine ja karistus pole tasakaalus, tuleb karistust vähendada.

"Seda on spordikaasustes varemgi kasutatud. Meie seisukoht on, et võistluskeeluks pole põhjust, aga kui komisjon peaks teda karistama, võiks karistus olla lühem kui 14 kuud," ütles Hjort.

Proportsionaalsuse printsiibile on rõhunud näiteks maailma üks paremaid naistennisiste Maria Šarapova ja tema advokaat. Venelanna jäi mullu vahele kurikuulsa meldooniumi tarvitamisega, kuid väitis, et polnud teadlik tõigast, et meldoonium lisati 2016. aasta 1. jaanuaril keelatud ainete nimekirja. Seetõttu ei rikkunud ta reegleid meelega. Šarapovale määrati lõpuks 15-kuuline karistus.

Anaboolse steroidi tarvitamise eest saab minimaalselt määrata 12-kuulise võistluskeelu.