Mitte automaatselt, vaid neid ei tulegi. Praegused lapsed on juba titeeast poputatud ja nunnutatud. Kõige rohkem pööratakse tähelepanu lapse riietusele ja asjadele (telefonid ja muud vidinad). Need on asjad, mis teevad lapsest lapsevanemate meelest teistest paremaks. Lapsele sisendatakse juba titeeast, et sina oled kõige ilusam(tüdrukutele - printsess), targem ja üldse üle kõige-kõige. Sama teevad ka teiste laste vanemad. Kui siis lapsed koolis kokku saavad, tekib olukord, kes siis tegelikult see KÕIGE-KÕIGE on. Õppimisele ei ole aega mõelda, tähtis on enese kehtestamine. Õppimine on teisejärguline. Nendest lastest ei tule ei liblikaid ega lillekesi, vaid röövikud ja umbrohi.
eks kodu peab ka midagi andma. Kodul, lapsevanemetel, peaks ikka ka oma osa olema. Kui hakkame nööbi õmblemist ja muna praadimist numbriga hindama, oleme ehk koolile liiga madala hinde andnud. Käbid kukuvad ikka kodu tasemele.
Vihkan kommenteerimist, kuid V. Paavo on puudutanud väga fundamentaalset teemat. Täiendan teda: Kool ei õpeta MITTE MUHVIGI SISULIST autode ja nutitelefonide ehitusest, kanalisatsioonisüsteemist, veevärgist ja elektrivõrgust, ehkki iga päev keerleb neiude-noormeeste elu põhiliselt nende leiutiste ümber. Nad elavadki tänu neile, sest kui kasvõi üks komponent ära võtta, saabub kiirelt kaos. Teiseks: kool ei õpeta muhvigi reaalsetest inimsuhetest, millest võrsub eluterve pere ja vaimse turvalisuse tugisüsteem. Tutvutakse, suheldakse, seksitakse, (abiellutakse), minnakse lahku, aimamata, millised on/olid vastassoo tegelikud käitumisajendid. St. elatakse illusioonides, mille hajumisel saadakse tugev hingetrauma. Stabiilsed inimsuhted ei tugine ju armu- ja seksinarkomaaniale, mida kultiveeritakse Läänes ca 100 aastat, vaid sügavamatele püsiväärtustele. Kolmandaks: koolis tuleb kindlasti õpetada lastele arstiteaduse põhitõdesid. Valge tsivilisatsiooni lõpp on lähedal nii või teisiti (kohalike 'lillekeste' pealekasvule lisanduvad eile puu otsast allaroninud). Riiklik arstindus lõppeb ära. Haige päästmine jääb 50 aasta pärast puhtalt haige enda mureks. Seepärast peaksime järeltulevat põlve juba täna õpetama kasvõi pimesoolepõletikku jm. tüüpilisimaid tõbesid vähemalt diagnoosima. Täisealine neiu peab teadma kõike hädavajalikku sünnitamisest ja lapse hooldamisest. / Võib olla tuleks baas- ja keskkoolihariduse erinevuseks pidada piiri üldhädavajaliku toimetulekutarkuse (eneseravi, autojuhimisoskuse jms.) ning leiutamis/arendamisoskuste vahel? Täna jääb mulje, et keskharitu ei tea, kuidas asjad toimivad ega oska neid ka õieti kasutada (autojuhtimise näitel).
jah koolis vajalikke asju, aga panin miinuse, kuna hindad pilvedes hõljumist. Sinu ideaalinimesi pole olemas, elu koosneb reaalsetest tegevustest ja milline on inimene tegelikult, selgub vanemas eas, kui enam pole illusioone, mida väärtustad.
Baasteadmisest majandusest, ettevõtlusest ja rahamaailmast paistavad kah kooliharidusest puudu olevat. Muidu poleks meie maal nii palju totusid, kes end lõhki laenavad või end Nigeeria kirjadest ahvatleda lasevad.
huviringidele tuleks panna rohkem eesmärke. Kutseharidusele tuleb rohkem panustada.Kas koolis peab ikka õppima munapraadimist, nööbiõmblemist, laulmist... Aeg on edasi läinud, gümnaaasiumi peaks saama katsetega. Pole mõtet koolitada massides neid keskharimatuid, kes on "haritud" ja mitte millekski kõlblikud. Aga mis teha, klassikomplektid tuleb täis toppida. Huviringir, spordiringid, käsitöö ringid, kunstiringid lauluringid, jne. , jne. peaksid koondama ühesuguste huvidega lapsed, et kehalisegi tunnid oleksid huviringide all ja annaksid tegutsemise rõõmu.
mina olen terve elu tööd teinud, endale maja ehitanud, nüüd on pension 283 euri. Mida sina teinud oled, teisi röövinud, et suhtud oma ohvritesse põlgusega?
Õnnelikud on lapsed, kes juhtuvad perekonda, kus vanematel jalad maas ja talupojatarkus võtta. Asjalikud, soojad, efektiivsed. Nunnutamist pole, toetus on. Kuidas töö, nõnda palk ja muu taoline. Armastus lapse vastu kohe kindlasti ei väljendu läbi poputamise.
Kellel PEA ei võta - see ärgu trügigu gümnaasiumi ega kõrgkooli! Abitöölisi ja mustatöölisi on ka igas ühiskonnas vaja.... Aga ilma ÕPPIMATA ei saa ka TEADMISI ja OSKUSI....
Väikerahva puhul on ohtlik, kui hariduse tase järjest langeb. Praeguse aja ideaal oleks justnui ilma pingutusteta elu. Kes ei pinguta, ei tunne ka iialgi rahuldust saavutatu üle. Kõige kuritegelikum on vaenulikkus lugemise vastu. Suutmatus lugemiseajal raamatuga kahekesi olla tähendsb keskendumise puudumist. Aga keskendumata ei saavuta keegi midagi väärtuslikku. Ja teadmised saabuvad lugemise kaudu. Kui pole teadmisi, pole kasuka tohutust teabe hulgast, mis "on pasri kliki kaugusel". Sest rumal ju ei tea, mis on oluline teave, mis väärtusetu.
Omal ajal oli MÕELDAMATU, et lähen homme kooli, kui KÕIK AINED on homseks õppimata.... MIks NÜÜD on kõik nii väetikesed, et EI SUUDETA homseks kõiki aineid ära õppida...? Aga pole siis vaja ka kooli lõputunnistust....!
Muna praadimist, nõelaga õmblemist ja naela löömist peaks ikka kodus õppima. Praegune ühiskond liigub sinnapoole, et kool peaks kõike eluks vajalikku õpetama. Loomulikult võiks koolis ka ühte-teist õpetada. Siiski ei taha mina jääda kõrvaltvaatajaks oma laste õpetamisel.
Aga need lapsed, kes kehaluses kasvatuses pingutavad, kuid tulemusi pole ja hindeks hädine 3 ? See õpetab vaid kehalisest viilima. Kui hinnet ei panda, teeb ka see õpilane mõnuga tunnis kaasa, kes pole võimekas. Sama muusikas, kunstis ja tööõpetuses. Minu laps, kes eelmisel aastal , kui hindeid pandi, kunstiõpetust vihkas, peab sedda sellel aastal, kui ei hinnata, üheks oma lemmikuks ja tööd ongi lahedad,sest aju on pingevaba ja laps annab endast maksimumi.
Minu laps on just ainult muusikas andekas, kuid matemaatikas ülde annet pole. Miks talle selles hindeid peab panema milleks eeldusi pole ja eduaine üldse hinfdamata tuleks jätta? Olgu ikka kõik vähemalt võrdselt hindamisväärsed, igaühel on omad nõrgad küljed ju.
Sest nt. matemaatika on reaalaine- 1+1=2 ja 1x1=1. Aga kunst on iga inimese oma fantaasia ja seda ei saa hinnata ühegi õpetaja äranägemise järgi, sest kunst ongi selline nagu kunstnik selle teeb. Kunstiajalugu on juba midagi muud. Sama on kehalisega. Kui ma ei saa oma varbaid puudutada, siis nii ongi- kas selle eest on siis õiglane panna mulle 2. Või kui on kehalisest vabastus, siis jookmise asemel pean tegema referaati?!
Vaevalt, et see laps kehalises kaasa teeb, kui näeb, et teised on temast märgatavalt sportlikumad. Teatud osa lastest ongi sellised hellikud, kes arvavad, et viimase peal spordiriietus ja pulsikellaga nutitelefon teeb neist sportlased. Lapsed peavad ikka väikesest peale ennast liigutama. Näiteks põhjamaades on jõutud järeldusele, et kui laps enne 6-eluaastat pole suusatamist selgeks saanud, on see hiljem päris raske, kuna tal tekivad hirmud kukkumise ees. Samuti on täiskasvanule väga raske õpetada käsitööd, kes pole kunagi nõela käes hoidnud, lapsed võtavad nõela kätte justkui loomulikult.
Aga minul jälle vastupidine näide: 2. klassi laps ei olnud kehalises kasvatuses just eriti hea, kõiges ikka viimaste seas. Ja kodus me siis püüdsime last motiveerida, et kõiges ei saagi väga hea olla, mõnes asjas peab lihtsalt ise rohkem tööd tegema. Ja tööd mu laps tegi, suvevaheajal hakkas isegi omal initsiatiivil hommikuti jooksmas käima. 2. klass algas meie koolis ka "loova hindamise" katsetamisega. Spordipäeval tüdruk võitis 400m jooksu!!! See tulemus oli nii õpetaja, lapse kui meie jaoks uskumatu. Ja laps sai PÄIKESE!!! Lapsel oli nutt silmis, kui ta minu juurde tuli ja küsis, et miks ta hinnet ei saanud, ta ju pingutas ja nägi nii palju vaeva? Laps tahtis oma töö eest palka saada, mitte naeratavat päikest. Meie koolis see "loov hindamine" kanda ei kinnitanud ja kõiki aineid hinnatakse numbritega. Ja loovainetes (sh. kehaline) hinnatakse arengut (minu laps viisi ei pea, aga näe, muusika on 5) juhul, kui tegu ei ole konkreetsete teadmistega (näiteks nootide ja noodimärkide õppimine ei ole midagi, milles peab olema andekas, vaid asjad peab lihtsalt selgeks õppima nagu korratabeli matemaatikas ja seega hinnatav väga konkreetsete kriteeriumite järgi). Minu arvamus on see, et tänane lapsevanemate põlvkond voolib ise oma lastest õnnetuid ja saamatuid, lapsed on lapsed ja sama võimekad, kui olid lapsed 20 aastat tagasi. (Huvitav on aga see, et need samad lapsevanemad ise ju said ilusasti numbrilise hindamise süsteemis hakkama...miks nad arvavad, et nende lapsed kuidagi halvemad on???)
anti vanasti võistlemise eest ikka võitjatele diplomeid, mitte hindeid. Sinu laps jättis küll halva mulje, kui vaid hinde pärast pingutas. Miks ta teiste võitmise üle head meelt ei tundnud ja ka oma edusammude, kõike ei saa hinnata hinnete või rahaga.
Vanasti oli rohi ka rohelisem ja taevas sinisem. Aga räägi, miks Sina oma pingutuse eest tööl palka või (jumal hoia) lausa ametikõrgendust tahad? Miks ei piisa heast meelest, et sa olid teistest parem? Miks Sinu edusamme/saavutusi peab rahas või edutamises hindama? Ühest küljest nõutakse, et lapsi valmistataks ette eluks pärast kooli, nö. tõeliseks eluks, aga kui laps käitub vastavalt "päris elu" reegitele (ehk näeb vaeva edu nimel, mitte ei anna alla peale esimest läbikukkumist), siis meie tõstame ta tagasi "mängu ellu" ja teeme pai? Kas see ei ole mitte silmakirjalik? Milline täiskasvanu teeb oma tööd "päikese" või "naerunäo" eest?
MUL TÕESTI HEAMEEL, ET SEE JABURUS MINU LAPSEST MÖÖDA LÄKS. TÜTAR LÕPETAS TÄNAVU KUNSTIAKADEEMIA. KOOLIS OLI MATE KOLM- SEE EI OLNUD TRAUMEERIV? KÕIK TEISED AINED OLID VIIED.PALJUDEL LASTEL ON OMA EMAKEEL DIAGNOOSIGA-SEE EI TEKITA NÖRDIMUST? VANEMAD ON TÕELISELT ÕNNETUD, ÕPI LAPSEGA KUIDAS TAHAD, AGA IKKA HINNE KAKS VÕI KOLM. NII ONGI JA SIIS.... ILMSELT ON PROBLEEM NENDE SÕNAVÕTJATE ENDA VÕSUKESTES. ERITI TEADLIKUD ON MUIDUGI VANEMAD SUBJEKTIIVSE HINDAMISE KOHTA. KAS KIRJALIK HINNANG EI OLE SUBJEKTIIVNE, AJAD JÄRGE AINEKAVAS VÕI? MIS KÕIGE TOBEDAM, PÕHIKOOLI LÕPUS MUUDAD TUNNISTUSEL HINNANGU HINDEKS!
Miks nii kibestunud? Sellepärast et sinu omad sellised on? Enamik noori on siiski edukamad, innovatiivsemad ja edasipüüdlikumad, kui nende vanemad. Kui teadmisteks pidada küünlajala treimist ja sünnipäevakaardi joonistamist, siis need "oskused" on enamikul jah kadunud. Normaalsetes koolides õpetatakse selle asemel 3-d printimist, robootikat, ettevõtte loomist, uurimistööde koostamist vms. Saa üle oma kibestumisest, elu on edasi läinud, iga põlvkonnaga tekib uusi oskusi, vastavalt vajadusel ja neid madal laup-kõrge turi käsitöölisi on meil niigi palju.
oh, mis siis viga oleks kui lillekesi!26. märts 2017, 20:35
tänu julmadele arvutimängudele, koolivägivalla sallimisele ja ühiskonnaõpetuse sildi all ebateadusliku amoraalsuste sallimisele tuleb hoopis prügikasti põlvkond kellega Loojal polegi muud peale hakata kui apokalüpsist
Jah, vist vaid Looja apokalüpsis on selle ravi. Olen 66-aaastane, ei ole sündinud, nutiseade näppude vahel. Meid mõnitatakse seetõttu. me ei ole lollid, tegelikult analüüsime asju hulga enam kui nutipõlvkond.
on kasvuhoones e kodus kasvamise ajal vars nõrgaks jäänud, polegi muud peale murdumise oodata. Kui ühiskonna vundament vastu peab, läheb raisku üks põlvkond. Millest-kellest koosneb vundament? Kui miskit toeks pole, pole ka pilvelõhkuja(te) valmimist ses edukultuse maailmas oodata. Loodusseadused saavad tõeks: kus nõrk kohalik isend agressiivsemale-tugevamale võõrliigile vastu ei saa, on lugu nagu naaritsate-minkidegi puhul. Üks neist võtab toidulaua üle. Kes-mis nn lillekesi kujundab: Kodu? "Edulood" ühekülgselt esitatuna? Kliki kaugusel maailm, millel reaalsusega vähe pistmist? Eks loodagu sobilik äpp nartsissistide ümberkasvamiseks koolikõlbulikeks, programmeerijaid peaks juba ülearugi olema. Probleemist on räägitud küllaga, konkreetsust ja järjepidevust on üha vähem. Vabadused-õigused pole kohustustega tasakaalus. Vitsa saab painutada, kui see veel paindub...
No mina ei õppinud ka koolis muna praadima. ÜHE soki kudusin valmis aga ega enam ei oskaks. KUI huvi peaks tekkima siis internet olemas- õpiks uuesti. Kehalinekasvatus on selleks et lapsed ennast liigutaks mitte selleks et mõni oma keskmist hinnet tõsta SAaks. NEed viimased käivad toenaoliselt trennis nagunii. JA kunstiõpetuse subjektiivsest hindamisest ei hakka rääkimagi..
Olen ikka, ja eesti keele eksamil teeksin ka kindlasti sülle ära. Trükkisin kommentaari telefonil, kus klahvid on väikesed ja sõrmed mitte nii väikesed, ei viitsinud tõesti parandama hakata. Kas need vead väga häirivad sind? Kas mõte ei ole arusaadav? Kunstihuvilistele on kunstikoolid, spordihuvilistele trennid. Koolis on need ained selleks, et ka teised ses vallas veidi areneda saaksid, mitte selleks, et need, kes nagunii oskavad särada saaksid. Ja ei taha see spordikauge teismeline minna sinna kehalisse kasvatusse Cooperi testi jooksma, kui teab, et saab nagunii halva hinde saab- pigem ta viilib. Mis kunstiõpetusse puutub, siis mina sain viisi, aga ega ma ei tea miks. Kas oli hea kompositsioon, pildi taga olev mõte, joonistusoskus või hoopis midagi muud.. Mida see mulle õpetas? Need ained võiksid vabalt arvestuslikud olla- kui käid kohal ja teed kaasa oma võimete kohaselt, saad arvestatud, kui ei käi, saad mittearvestatud. Siis käiksid kõik hea meelega kohal ja areneksid edasi, kes sellest kaotaks? Keskmise hinde tõstjad?
- huvitav kui paljud tänapäeva koolilõpetajad üldse suudavad mõnda Picasso teost nimetada/ära tunda? Kunstiõpetus ei ole vaid joonistamine, ma küll ei tea, mida Sina koolis kunstiõpetuses õppisid, aga veel 10 aastat tagasi käis selle alla ka erinevate kunstnike, ajastute ja tehnikate õppimine, joonistamine oli vaid üks osa kunstiõpetusest, ja sealgi ei hinnatud oskust ja annet vaid õigeid võtteid.
Tüüpiline nutipõlvkonna kommentaar. Kogu selle seltskonna halvamiseks ja ühiskonnast äralõikamiseks piisab interneti kinnikeeramisest. See pole eriti keeruline ülesanne. Ja on nendega ühel pool - jooksevad metsa nutma või ajavad niisama jalad kuulekalt laiali. Valitseva kliki eesmärk ongi kasvatada biorobotid, kellede jaoks lõustaraamatu kadumine on maailma lõpp.
Metsa nutma? Nalja teed või? Kui nad mõne metsa üles leiavad, siis seal puud kohisevad nii hirmutavalt, mingid tundmatud olevused häälitsevad, nutikasse vahtides komistad kogu aeg mingi tobeda risu otsa ja seal on iga põõsa taga kiskjad - karud, hundid ja PUUGID.
Mets saab selleks ajaks kõik maha raiutud, Eestis ka. :D :D :D Pole enam ei metsa, taimi ega loomi seal. Ei tea kui kaua 'lillekestel' siis pidu on, kui loodus kõik ära hävitatud.
Väga väga elulien ja asjalik jutt Paavolt. Aga näidata näpuga tema tõesti torlae juhtumile? Teadmiste ja oskuset hindamisest koolis on küll Paavolt väga õige jutt . Mõned "uutjad" pedagoogid oleks rõõmuga nõus täiendama lödipükside ja händikäppade armeed.
KOMMENTAARID (63)