Foto: ALDO LUUD
Kommentaar
24. aprill 2017, 18:43

Peeter Olesk | Teispool halbu päevi (10)

Kuidas algavad Seneca kirjad Luciliusele? Erinevalt Balzacist asus Seneca kohe asja juurde ja soovitas juba esimeses lauses, et „võida ennast iseendale“. See peab tähendama, et ole iseenda peremees. Seda võidakse alati. Ma ei arva, et hilisem Betti Alver oleks Senecat lugenud, kuid ka tema toonitas: „Jää iseendaks!“ (Tuulde räägitud; 1965). Paraku ei oska ma praegu öelda, millal oli IRL viimati tema ise.

Kus on punane joon?

Mistahes erakond on seda siis, kui tal on põhimõtteline programm, siht, vajalik tegevuskapital, aktiivsete liikmete selge ülekaal kõhklejate suhtes, tahe ja taganematus. Kord – see oli mitu aastat tagasi – ma küsisin IRLi volikogu esimehelt Helir-Valdor Seedrilt, kust läheb tema jaoks punane joon, milleni võib manööverdada.

Vastus oli selge: Keskerakonna kappi pandud leping Vene Föderatsiooni valitsusparteiga Ühtne Venemaa. Praegu sellega ei vehita ja Keskerakond pole ka nõudnud, et see siiani kehtiv dokument oleks koalitsioonilepingu lahutamatu osa.

Praegu lehvitatakse täiesti metafüüsilise küsimusega, kui haige on Edgar Savisaar. See on sügavalt arstlik probleem, mitte avalik asi! Ühiskond on kaotanud igasuguse mõõdutunde, kui ta tegeleb üheainsa patsiendi ja tema võimaliku surmaga. Kahtlemata vajab Edgar Savisaar pidevat ravihooldust, aga meie seda korraldada ei saa, kuna see on läbinisti individuaalne. Tegelikult on see labane hangeldamine, kui ühiskond pannakse arutama küsimust, kas Edgar Savisaar on kohtulikult vastutav või mitte. Ühiskond ei koosne peamiselt ekspertidest.

IRL kui erakond on arvestatav üksnes siis, kui ta on seesmiselt tugev. Selleks peab olema eestkoste alt vaba. Mõtlen eestkoste all seda, et juba pikemat aega arvavad miskisugused erakonnavälised tegelased, kes meie erakonna etteotsa sobib ja kes ei, ent erakonna sees puudub sõltumatus seda ise otsustada.

Praegu on kandidaate erakonna eesistuja kohale kaks: Jüri Ratase juhitud valitsuskoalitsiooni sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning riigikogu maaelukomisjoni esimees ja IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder. Erakonnal tuleb otsustada emma-kumma kasuks nii, et sellest võidab erakond, mitte aga nii, nagu teile Shakespeare`i järgi meeldib.

Konservatiivsus minu meelest ei aita, kuna ükski ei tea, mis see on. Rahvuslikkus aitab vähe, sest sellest on saanud turukaup. Saab aidata põhimõttekindlus. See ei olegi ilmvõimatu. Põhimõte on näiteks see, et hoiame ära kodusõja. Eestis ei ole see enam ammugi probleem eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. See on probleem seisuste vahel või, kui nõnda on arusaadavam, siis klassivahede kaupa. Kaia Iva esindab lasteaednikke, Helir-Valdor Seeder maaomanikke. Kumbki ei taha olla kolhoosi esimees, aga kas mõlemad oskavad olla Mahatma Gandhi?

IRL seaks lati väga madalale, kui rahulduksime hoiatuspartei rolliga nagu kanaarilinnuke kaevanduses ja kaikaerakonna lippu kannab algusest peale EKRE. Kuna huitimultikulti ei ole põrmugi enneminevik, siis on igati ootuspärane, kui on olemas erakond, mis kaitseb Eestit rahvusvahelise erosiooni eest.

Ja rahvusvaheliselt ei ole eestlus mingi väärtus omaette. Väärtus on Eesti kui maa. Selles mõttes on jabur, kui Eesti rohelised oma alpuses praalivad, et IRL lakkugu panni. Et rohelised on nagu rahvuslikumad. Kui see nii oleks, oleks konn eestlaslikum kui anakonda.

IRLi suurkogu saab otsustada uue esimehe, ent ta ei saa otsustada erakonna uut programmi. Isegi mitte seda, kuidas oleks järgmine esimees esindatud valitsuskoalitsioonis. Olla ühtaegu pooleteraminister ja erakonna juht või olla erakonna esimees ning riigikogu maaelukomisjoni juht on igal juhul topeltkoormus, mida tuleb hajutada. Vastasel korral ootavad meid kolmed matused.

IRLi uus kord

Erakonna uus juht vajab paarikümneliikmelist meeskonda, kuhu kutsutakse motiveeritult. On põhjusi, miks niisuguse meeskonna moodustamine võib nõuda kuni pool aastat. Nendest põhjustest on kaks tähtsaimat esiteks see, et Eesti vabariigi roll Euroopa Liidu eesistujamaana on funktsionaalne ehk ajutine ja teiseks see, et Jüri Ratase juhitud valitsus vajab remonti.

IRL ei ole remondimees. IRL on ise remonditav, sest veelkord – rahvuslus nõuab viksimist. USAs on niisugune viksija president Donald Trump, kes sõdis ja sõdib yankee eest (sama probleem moodustab ka John Steinbecki romaani „Me tusameele talv“ sisu).

Algoritmiliselt on IRLi esimene kohustus valida uus esimees, nõuda temalt hiljemalt sügiseks erakonna uut programmi, lasta tal moodustada korralik meeskond ja tekitada uus kord ehk new deal.

Kuidas peaks viimane välja nägema? Praegu on nii, et kui sa oled haige, siis sa oled Jevgeni Ossinovski hallatav, aga kui sa oled vana känd, siis Kaia Iva „maadel“. Kurat võtku, miks ma pean Maarjamõisa ja Tähtvere mõisa vahel erakonda vahetama?

Uus kord tähendaks seda, et IRL peab mõnda noodirida ka ise dikteerima ja näiteks suutma sõnastada, milles seisneb Rail Balticu probleem. See seisneb lahenduses, kus kaubavoog Põhja-Euroopa pärapõrgust Euroopa südamesse asukohaga Berliinis läheks Venemaast mööda. Venemaa ei taha seda raudteed! Mina ei ole selle raudtee jäägitu pooldaja, kuid elamine Putini järgi tähendaks suremist koonduslaagris.

Teatavas mõttes on IRL tupikus. Kuidas niisugune „asi“ eemalt paistab, seda näeb igaüks, kes rongiga Tartust Tallinna sõites jõuab märgata tupikut Kärknas, Jõgeval, Rakkes ja Aegviidus. Kui IRL ei taha jääda Kiltsis tupikusse, tuleb minna avamerele. Vannituba seda ei ole.